EKRE vajutas Eesti kohtusüsteemi paanikanuppu ja too kutsus appi kogunisti “isakese” Stalini

Eesti umbejooksnud kohtusüsteemi punane paanikanupp sai EKRE poolt sisse lülitatud.

EKRE volikogu võttis pühapäeval vastuse avalduse, et demokraatlik õigusriik Eestis ei toimi nii nagu peaks, ja vaja on kohtureformi.

Ühe konkreetse punktina tõi EKRE välja, et kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja teha nende ametiajad tähtajaliseks. Mõistagi vallandas see pahameeletormi nende ridades, kes tunnevad endale varba peale astutud olevat. Enamik aga jätab kahe silma vahele, et kohtunikke valitakse ka USA-s, Šveitsis ja Jaapanis.

“Mõistame, et reformile seisavad vastu end demokraatlikust kontrollist ja läbipaistva valitsemise põhimõtetest edukalt isoleerinud tsunft ja tema suuvoodrid,” hoiatas EKRE volikogu juba ette.

Alustajaks oli advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, kes meenutas ERR-i uudises Stalini konstitutsiooni 1936. aastast. “Siis olid samamoodi kohtunikud valitavad ja loomulikult see ei olnud valimine, see oli poliitiline protsess,” kommenteeris Vallikivi. Lisaks otsis ta tuge ennesõjaaegsest Eesti Vabariigist. “Isegi meie 1920. aastate põhiseadus, mis oli kõigi aegade kõige demokraatlikum, aga ka hilisemad – 1933. aasta põhiseadus ja 1938. aasta oma – ei näinud ette seda, et kohtunikke võib tagasi kutsuda kas siis poliitiline võim ehk seadusandlik võim või täitevvõim,” rääkis Vallikivi.

Tegu on ühe klassikalise propagandatrikiga, kus mingit nähtust võrreldakse kõige räigema ajaloolise taustaga — Vallikivi kutsus appi Stalini isiklikult. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe aga leiab, et EKRE poolt välja pakutud kohtunike tähtajaline ametisse valimine viiks Eesti kohtusüsteemi ja kohtunikkonna politiseerimiseni, kuni selleni, et neil tulevat pidada “valimiskampaaniat”. “Analoogilisi reformiplaane oleme me näinud ka Ungaris ja Poolas. Tuletan meelde, et sellised reformid Poolas viisid Euroopa Liidu poolt õigusriigi kaitse menetluse alustamiseni Poola suhtes, mis praegu ka käib,” hoiatab Pikamäe.

Riigikohtu esimees ilmselt ei tea ega tahagi teada Ida-Euroopa riikide kohtureformi tausta — sellega vahetati välja ametisse kivistunud sotsialismiaegne ja seega paljude tollaste kohtuasjadega seotud kohtunike kiht. Pealegi on EL-i rünnaku taga kogu Poola riigi sirgeseljalisus, mida asuti kärpima just kohtureformi takistades.

Ka Eesti Kohtunike Ühingu esimehe Indrek Parrest leiab, et EKRE tahab tagasi Nõukogude aega — ja ise seda nõukalikult ebaefektiivset süsteemi kaitstes.

Mida hullu siis EKRE volikogu väidab? “Kohtusüsteemi, prokuratuuri, uurimis- ja jälitusorganite, täiturite ja pankrotihaldurite lokkavalt omavoliline ja ebaõiglane tegevus on hakanud riivama inimeste põhiseaduslikke õigusi alates poliitilistest vabadustest, jätkates eraomandi puutumatusega ning lõpetades lagunenud õiguskindlusega.

Praegu ei saa mitte keegi kindel olla, et riik ise seadusi täidab, mitte keegi ei saa kindel olla, et riik lepinguid jõustab, mitte keegi ei saa kindel olla, et tema suhtes ei kohaldata seadusetut omavoli nende riigivõimu harude poolt, kelle ülesanne peaks olema seaduslikkuse ja õigluse tagamine.

Kohtunikud on viimastel aastatel aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet, võttes endale parlamendi rolli, kehtestades või tühistades seadusi oma poliitilise suva järgi ning eirates rahva arvamust ja kehtivat õiguskorda.

Ettevõtlust pärsib majanduskuritegude ebarahuldav menetlemine, mis vajab täielikku ümberkorraldamist. Majanduskuritegude vastase võitluse nõrkus mõjub laastavalt ettevõtluskeskonnale ning pidurdab majanduskasvu. Selline olukord õõnestab rahva usaldust nii õigussüsteemi kui kogu riigi vastu.”

Edasised järeldused saab igaüks ise teha, kuid ka kõige optimistlikumad inimesed peaksid tunnistama, et Eesti kohtusüsteem vajab läbiraputamist. EKRE volikogu seda ka tegi ja jätkab pärast võimu ülevõtmist.

Kommentaarid