Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Emajõe keti mustad kassid: Vabaerakonna poliitmanöövrist Keskpäevatunni mõnitava toonini

-
21.05.2018
Rahvas Emajõe ketis.
© Tiia Kõnnusaar

Kuigi Emajõe keti korraldajad palusid poliitikuid üritust oma ambitsioonideks mitte kasutada, leidis vähemalt üks erakond, et eetilisus on nende jaoks tähtsusetu.

Emajõe keti korraldustiim rõhutas eelnevalt pressiteates, et laupäevane aktsioon Emajõe ääres on täiesti apoliitiline ning poliitiliste jõudude katsed oma üritusi sellega siduda on absoluutselt lubamatud ja taunimisväärsed.

“Me oleme hääl rahva hulgast ning ei ole seotud ühegi teise grupiga,” kinnitas ürituse üks peakorraldajaid Paul Volmer, lisades, et poliitiliste huvigruppidega neil seosed puuduvad.

“Toetame Tartu linna ja valdade otsust, millega nõutakse tehase eriplaneeringu lõpetamist. Niikaua, kui nemad on rahvaga samal seisukohal, oleme nende selja taga ja toetame seda,” tõdes Volmer. “Me ei soovi, et meid ühe või teise erakonnaga seostataks. Me pole ühegi erakonna käepikendus,” rõhutas ta.

Kõik üritusel sõnavõttudega üles astunud inimesed nagu Tartu linnapea ja lähiümbruse vallavanemad olid Volmeri sõnul esinema kutsutud ametikoha, mitte parteilise kuuluvuse järgi. “Rõhutame, et kui keegi märkab ürituse ajal mõnda aktsiooni, mille eesmärgiks on parteipoliitika või Emajõe keti seostamine mõne erakonnaga, pole sel vähimatki pistmist meie ürituse ega selle korraldajatega,” märkis Paul Volmer.

Ometigi oli  näiteks Vabaerakonnal Emajõe ääres telk väljas. Kuigi Ants Erm väidab sotsiaalmeedias “EI! Emajõe tselluloositehasele” lehel, et VE ei tulnud midagi korraldajatelt ära võtma, vaid toetama ning aktsioon Tartus oli neil ammugi kavas, on see ikkagi vastuolus korraldajate sooviga.

“Üritus oligi apoliitiline, see, et keegi ennast ise pressib üritusele, seda me kahjuks takistada ei saanud, aga nii juba Eesti poliitikaga on, ega keegi ju ei kuula, mida räägitakse, lüüakse oma telk püsti ja kõik. Väga häbiväärne igatahes!” kommenteerib Kadri Ilmjärv korraldajate poolelt. “Me saime sellest teada linnavalitsuse kaudu (kes ka ei teadnud Vabaerakonna üritusest midagi, vaid leidsid ürituse politsei kodulehel) ja koheselt taunisime Vabaerakonna tegu – helistasime piirkonna juhile, kirjutasime kirja “teie tegevus on näotu” ja väljastasime pressiteate,” märgib Jüri Pilm.

Vassimine on ka Ermi ütlus: “Oleme võtnud ainsa erakonnana avaliku seisukoha, me ei toeta tselluloositehase rajamist Emajõe äärde.” Seda on välja öelnud ka EKRE — Martin Helme sõnul ei sobi tehas Tartust ülesvoolu lisaks võimalikele keskkonnamuredele kasvõi juba seetõttu, et kogu piirkonna rahvas on selle vastu ja nende soov on kõige tähtsam. Tõsi küll, ka EKRE oli sel päeval Tartus väljas, kuid nagu ütles sealse osakonna juht Indrek Särg, võtsid rahvuskonservatiivid kuulda hommikul raadiost kõlanud hoiatust ja hoidusid oma telgiga Emajõe ketist kaugemale, küll aga osalesid EKRE liikmed ketis endas.

Tähelepanuväärne on ka see, et peavoolumeedias leidis üritus väga nõrka kajastust. Siia sobib Ülle Mustallikase hoiatus “EI! Emajõe tselluloositehasele” lehel: “Kõigile maani kummardus, kes eile üritusel osalesid, aga üks lahing ei tähenda veel võidetud sõda. Olgem valvsad, nüüd hakkab ajakirjanduses ilmuma lugusid, kus seda üritust proovitakse naeruvääristada ja pisendada, et inimeste suhtumist muuta. Näiteks eile Kuku raadio Keskpäevatunnis nimetas Ainar Ruussaar rohkem kui 4500 inimest häälekaks vähemuseks, kes tuli välja ainult selleks, et oli ilus ilm ja tasuta kontsert. Ettevõtja Heldur Meerits aga ähvardas otse, et Tartu linn elab maksutulust ja äkki peaks seda vähendama,” kirjutab ta.

“Tänane sündmus on erakordne. Kui rahulikud Eesti inimesed tulevad laupäevasel päeval linnatänavaile meelt avaldama, selle asemel et minna oma maakodudesse peenraid kaevama või lihtsalt puhata, tähendab see, et taluvuspiir on ületatud. Toimuv ei ole Tartu asi. See on kogu Eesti asi. See on küsimus sellest, millises riigis me tahame elada,” kirjutab Tiia Kõnnusaar “EI! Emajõe tselluloositehasele” lehel.

Ta jätkab: “Euroopa demokraatliku õigusruumi vundament on hea valitsemistava, kus riik peab oma kodanikega nõu ja räägib nendega piisavalt enne otsuste langetamist. Hea valitsemistava hülgamine viib vigaste otsusteni ja kahjustab kodanike usaldust oma riigi vastu. Ent demokraatlik riik saab areneda üksnes oma kodanike usalduse toel. Seetõttu sündis Tartu apell 2, mis on pöördumine valitsuse, Riigikogu ja erakondade poole nõudmisega järgida head valitsemistava ja lõpetada riigi eriplaneering tselluloositehase rajamiseks Emajõe piirkonda. Apellile saab alla kirjutada petitsioon.ee lehel. Kogutud allkirjad anname üle Riigikogule, valitsusele ja erakondadele ning ootame neilt konkreetseid vastuseid.”