Helme: kas Eesti on võimeline oma kübersõja võimekust kiiresti tõstma?

Mart Helme

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Mart Helme ütles riigikogus kaitseminister Jüri Luige ettekande järel, et Zapad 2017 näitas Eesti idanaabri ootamatult suurt võimekust kübersõja vallas.

“Küsimus on, kas meie oleme omalt poolt valmis oma võimekust tõstma. Sellest, et meil on siin NATO küberkaitse keskus, üksi ei piisa. Küberkaitsekeskus väga suurel määral tegeleb ju hoopiski teoreetiliste probleemidega, vastava seadusandluse loomise ja muu niisugusega.

Küsimus sellest, kas me küberründeid suudame efektiivselt tõrjuda ja tekitatud kahju kiiresti heastada, jääb endiselt õhku. Siin on tegelikult ka reservistide kaasamine ja reservis vastavate inimeste väljakoolitamine kriitilise tähtsusega. Võin omast kogemusest öelda, et meie põhjanaabrid, kellelt me ikka ja jälle peaksime tegelikult õppima, mida otstarbekalt, kokkuhoidlikult ja efektiivselt riigikaitses teha, on selles valdkonnas astunud väga pikki samme,” kõneles Mart Helme.

“Kui juttu käib sellest, et me suurendame reservist ajateenistusse kutsutavate hulka – see on kahtlemata tervitatav –, siis Soomes oli võimalus näha, et seal kasutatakse just nimelt kübervaldkonnas ajateenistujaid, kes riviteenistuseks on mingil põhjusel kõlbmatud. Nad kas lonkavad ühte jalga või on neil mingi muu väiksem füüsiline puue – mitte loomulikult intellektuaalne puue -, mistõttu neid on võimalik koolitada välja just küberrünnete ja muu kübertegevuse tarvis,” kirjeldas Helme.

Kui Eesti seda valdkonda arendama hakkab, siis Helme arvates ei peaks seda tegema kuidagi sporaadiliselt. “Esiteks, väljaõpe vajab pidevat täiendamist, sest kübervaldkond, nagu me teame, areneb tohutu kiirusega. Teiseks, see vajab organisatoorset struktureerimist. Ka siin peavad olema üksused komplekteeritud. Nad peavad teadma, kuhu nad lähevad; kes on nende ülemused; missugused on nende konkreetsed tegevusvaldkonnad; missuguseid elutähtsaid valdkondi nad peavad kindlustama, et ründed nende vastu ebaõnnestuksid või need ründed oleks võimalik heastada,” loetles riigikaitse komisjoni aseesimees olulisi aspekte, mille järel võiks Eesti samuti kiidelda kübersõja võimekusega.

Kommentaarid