Henn Põlluaas: Eesti praegune välispoliitika on visioonitu ja arg

Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas leiab, et Eesti valitsus on välispoliitika tegemisel loobunud rahvuslikest huvidest ja suurtest eesmärkidest.

„Eesti paistis 1990. aastate alguses silma julgete otsustega. Täna pole sellest midagi alles. Eesti on kaotanud välispoliitilise teravuse, see on visioonitu ja arg,“ kommenteeris Põlluaas välisminister Sven Mikseri täna riigikogus tehtud ülevaadet Eesti välispoliitikast.

„Eesti praeguses välispoliitikas puudub rahvusriigile kohane eneseväärikus. valitsus on teinud rea välispoliitilisi otsuseid, mis on vastuolus väärtuste ja reaalse julgeolekuolukorraga maailmas.“

Põlluaas toob näiteks Eesti hääletamise ÜRO-s otsuse poolt, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.

„Valitsuse hääletusmotiivid lõpetada eeskujulikult eesistumine ja teha kampaaniat ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale kaalusid üles kaine mõistuse,“ ütles Põlluaas.

„Kui Eesti ja USA suhteid rikub Jeruusalemma küsimus, kus Eestil pole kompetentsi, huvisid ega kaalu, siis on tegu ühe suurima välispoliitilise fopaaga. On enesepettus, et USA vastu hääletamine ei mõjuta meie liitlassuhteid. Tegu on sammuga, millel võib olla meie julgeoleku suhtes negatiivseid tagajärgi, neid ei pruugi lihtsalt kohe märgata.“

Põlluaasa sõnul on häbiväärne, et Eesti ei ole välja astunud Poola vastu algatatud nõiajahi vastu.

„Kui Euroopa Komisjon kavatseb panna hääletusele, kas piirata Poola hääletusõigust EL-i nõukogus, siis ei tohiks Eesti hääletada Poola vastu. Me kõik saame aru, et Poolat tahetakse sealset kohtureformi ettekäändena tuues karistada selle eest, et nad ei nõustu Brüsseli poolt peale surutava sundimmigratsiooniga ja survega vähendada liikmesriikide otsustusõigust,“ kõneles Põlluaas.

„Välisminister ei ole andnud selget vastust, kuidas kavatseb Eesti Poola küsimuses hääletada, kuid on ootuspärane, et Mikser lööb kannad kokku Brüsseli ja vana Euroopa ees.“

Samuti heidab Põlluaas välisministrile ette, et valitsus on nõustunud suurendama Eesti sissemakseid Euroopa Liitu.

„Sissemakse suurendamine 20% koos Euroopa Liidu struktuurifondide rahade vähenemisega 40% tähendab tegelikult, et kui seni saime iga makstud euro kohta tagasi 3,5, siis edaspidi vaid veidi üle ühe,“ märkis Põlluaas.

„Me peame nõudma hoopis Brüsseli arutute raiskamiste lõpetamist, seda enam et mitmed riigid on sissemaksete tõstmise vastu.“

UU