Inimkaubandusega võitlemise töörühm jagab Eestile käske massiimmigratsiooniga nõustumiseks

GRETA arvates vajavad kaitset ka sellised elujõus neegrid, kellest mõnigi on kodumaale verised jäljed maha jätnud.

Eesti peab oma riiklikus poliitikas arvestama inimlike aspektidega, kuid ei tohi omaks võtta sellele rajatud poliitilist agendat.

Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise töörühm (GRETA) soovitab Eesti kohta koostatud raportis riigivõimudel tugevdada ohvrite identifitseerimist ja kaitset.

Üldise inimliku tooni taustal torkab GRETA soovituses kohe silma soov, või Euroopa Nõukogu kui institutsiooni arvesse võttes pigem käsk, kohelda sisserändajad hellemalt ja vältida nende väljasaatmist. Ehk siis on tegu sundusliku immigratsiooni põlistamisega.

Alustada võiks mõistest inimkaubandus — kui selle all mõeldakse täistuubitavaid meresõidukõlbmatuid aluseid, millesse pandud immigrandid maksavad kurjategijatele hiigelsummasid, siis tuleks inimkaubanduse mõiste alla viia ka vabaühenduste Aquariused, kelle meeskonnad teevad smugeldajatega koostööd ja aitavad neil raha kokku ajada, samuti ka püramiidi tipus asuvad pagulaste küllakutsujad ehk Angela Merkeli ja vasakliberaalse EL-i võimueliidi.

Inimkaubanduse ohver aga on sedavõrd laialivenitatav mõiste, et selle alla võib suruda praktiliselt igaühe, kes on smugeldajate paati astunud. Seega ei ole sisuliselt võimalik kedagi enne tõrjuda, kui tema taust on teada — aga selle teadasaamise teeb raskemaks kasvõi dokumentide “kaotamine” ja väljamõeldud kurb saatuselugu.

Mida siis nõuab GRETA? Inimkaubanduse ohvrite kaitseks tuleks Eestil laiendada ohvritele taastumiseks pakutavat perioodi, hoiduda nende riigist väljasaatmisest ning võimaldada neile informeeritud otsustamist, kas osaleda uurimises ja kriminaalmenetluses. Sellise nõudega saab iga immigrandi päris pikaks ajaks siia jätta.

Samuti peab ohvritel olema ligipääs kompensatsioonile, mis peab tulema kas smugeldajatelt või riigilt ning neid tuleb informeerida võimalusest saada ja võimaldada neile ajutine elamisluba, seda muuhulgas ka arvestades nende isiklikku olukorda.  Kompensatsiooni nõudmine ja saamine on pikk protsess ja küsimus tekib ka selles osas, et milliselt riigilt ja mille eest? Kas Eritreast põgenenu hakkab taotlema seda tollelt kaugelt riigilt või peab maksma Eesti? Ja mis lootust on saada hüvitist teda paati pannud liibüalaselt?

Isikliku olukorraga arvestamine on samuti libe tee — Soomest tuleb üha rohkem uudiseid selle kohta, kuidas väljasaatmisohus moslemid on ühtäkki kristlasteks hakanud või avastanud endas homoseksuaalsuse. Kui immigrant ei taha kodumaale tagasi minna, muutub tema isiklik olukord nii hulluks kui üldse saab, et vaid lennukile mitte minna!

GRETA kutsub Eestit töötama välja riiklik plaan inimkaubanduse ja igasuguse ekspluateerimisega võitlemiseks ning arvestama selles iseäranis naiste ja laste kui kõige haavatavamate gruppidega. Samuti tuleks tagada kõikehõlmav statistiliste andmete kogumine inimkaubanduse ohvrite ja nendele pakutud kaitsemeetmete osas, märgib GRETA. Kahtlust tekitab juba sõnapaar “igasugune ekspluateerimine” ja kohustus töötada välja mingid kavad ja plaanid.

Raportis rõhutatakse ka vajadust tugevdada inimkaubanduse juhtumite uurimist ja kohtumenetlust, et tagada inimkaubanduse korraldajate proportsionaalne ja hoiatav karistamine, sealhulgas ka vangi mõistmine. See on üks kõige vastuvõetavamaid nõudeid, kuid mis saab Aquariuse meeskonnast, kes väidetavalt korjas smugeldajate eelneva kutse peale pagulasi ära otse Liibüa rannavalve eest, kes oleks nad Aafrika rannikule tagasi viinud? Nemadki on ju inimkaubandusega seotud!

GRETA tundub näiliselt tänuväärset tööd tegevat, kuid arvestades organisatsiooni tausta, tundub nende poliitika olevat ühese sõnumiga: iga teie maale sattunud sisserändaja on nüüd teie jagu, poputage teda siis nüüd ja igavesti ning võtke ka järgmised ilusasti vastu! Suveräänse riigi jaoks on vastuvõetamatu ka selle raporti nõudlik ja käskiv toon.

Kommentaarid