04.05.2018
Andres Metsoja
Pärnu volikogus juhtus mullu korruptsioonihõnguline juhtum, kus peategelaseks osutus IRL-i Riigikogu liige Andres Metsoja, kes pani enda ametikoha ehk volikogu esimehe palga paika.
Pärnu linna uue volikogu teisel istungil 13. novembril 2017 võeti esimese punktina arutluse alla volikogu esimehe ja volikogu liikmete palga tõstmine. Selle tulemusena tõsteti Andres Metsoja kui volikogu esimehe palka 800-lt eurolt 2000- euroni, millele lisandub 400-eurone lisatasu.
“Metsoja oleks pidanud end sellest protsessist tagandama, kuid ta ei teinud seda. Vastupidi, ta oli selle eelnõu esitaja, kaitsja ning hääletas selle poolt. See on korruptsiooniseaduse mõistes korruptsioon,” märgib EKRE korruptsioonivastase toimkonna juhataja, jurist ja endine kriminaalpolitsei komissar Kert Kingo, kellele EKRE fraktsioon andis volikogu esimehe iseendale palga määramise, arutamise ja poolt hääletamise juhtumi lahendada.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §17 lõike 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes laieneb talle toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.
Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg-le 1 on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda suhtes, ametiisik on teadlik tema enda majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ja kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Eeltoodust tulenevalt kuulub Andres Metsoja osalemine endale volikogu otsusega määratava tasu arutamisel ja otsustamisel toimingupiirangu alla KVS § 11 mõistes.
Kõigepealt tegi EKRE liige Robert Kiviselg kodanikuna järelpärimise õiguskantslerile, kust vastati, et volikogu esimehe osalemine endale volikogu otsusega määratava palga arutamisel ja otsustamisel kuulub toimingupiirangu (KVS § 11) alla. Seega peab volikogu liige enne selle küsimuse arutelu tegema avalduse, et tema selle päevakorrapunkti arutamisel ei osale. Seadus sätestab veel, et „volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis“ (KOKS § 17 lõige 62).
Selle peale tegi Kert Kingo korruptsioonivastase toimkonna nimel kuriteoteate politseisse, kust see tagasi lükati, ning järgnes pöördumine peaprokuröri poole. “Sain prokuratuurilt vastuse, kus nad teatavad, et kriminaalmenetlust ei alustata, kuna puudub alus. Ikka sama hämamise jutt nagu siiani on olnud. On selge, et politsei vastused on koheselt olnud kooskõlastatud prokuratuuriga ja seega ei olnud samasugune vastus ka prokuratuuri poolt üllatav,” räägib korruptsioonivastase toimkonna juristist juhataja. “Eriti jultunud on see, et kuigi olen nii kuriteoteates kui igas kaebuses rõhutanud Õiguskantsleri Kantselei seisukohta, ei ole selle suhtes antud mingit selgitust ega põhjendust, miks näiteks antud kaasuse puhul see seisukoht ei kohaldu. Seda on lihtsalt ignoreeritud ja sellest mööda mindud.”
Kert Kingo toob siinkohal välja õigusaktidest tulenevad selged ja konkreetsed põhjused, millest lähtuvalt leiab EKRE fraktsioon, et riigikogulase ja Pärnu Linnavolikogu esimehe Andres Metsoja tegevuse suhtes tuleb algatada menetlus.
Korruptsiooniseadus reguleerib täpselt toimingupiiranguna tegevused, milles ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine. Vaatamata hetkeseisule, kus Metsoja on Riigikogu liige ja talle volikogu esimehe ülesannete täitmise eest töötasu väljamaksmisele ei kuulu, puudus tal linnavolikogu esimehena õigus osaleda nelja aastase perioodi jooksul esimehele väljamaksmisele kuuluvate igakuiste tasude arutamisel ja otsustamisel eriti olukorras, kus uued Riigikogu valimised on vähem kui aasta pärast. Pole ju välistatud, et Andres Metsoja ei pruugigi saada valituks XIV Riigikogu koosseisu liikmeks ja võib seejärel asuda iseendale määratud volikogu esimehe tasusid (2000.- + 400.- eurot) igakuiselt välja võtma.
“Mis puutub Andres Metsoja väitesse, et talle isiklikult selles määruses justkui määratud tasu välja ei maksta, küll aga saavad sama määruse järgi oma väljateenitud tasu kätte kõik EKRE fraktsiooni liikmed, välja arvatud Riigikogu liige Mart Helme, siis see on puhas propaganda. Metsoja on ka ise välja toonud, et EKRE saadikud hääletasid tasude määramise korra vastuvõtmise vastu. Sellest nähtuvalt ei tegutsenud nad isiklikust majanduslikust huvist lähtudes, nagu tegi seda Metsoja,” selgitab Kert Kingo. “Kuna volikogu nimetab seda akti määruseks, siis võib PPA väitel määruse ehk üldakti puhul end tagandamata jätta? Poliitikud ei saa nimetada õigusakte määrusteks ja siis endale palgatõuse ja toetusi kehtestada, veel vähem nende aktide poolt ise hääletada.”
Üldaktiks loetakse akti, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile (nt prügiveo korraldamine linnas). Üksikaktiks loetakse akti, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või adresseeritud kindlale isikule, kindlale hulgale inimestele (nt lisatasu määramine konkreetsetele isikutele mingi töö eest). “Seega, kui räägime siin linnavolikogu dokumendist, millega reguleeritakse esmajärjekorras volikogu esimehe Andres Metsoja igakuise hüvitise (tasu) suurus, siis on see selgelt üksikakt. Juhin tähelepanu, et juba ainuüksi antud dokumendi nimi viitab tasude ja hüvitiste määrade kehtestamisele ja maksmisele kindlale isikute ringile,” lükkab Kert Kingo ümber mõistete ümber tekkinud vassivaid põhjendusi, millega üritatakse juhtumit õigustada.
“Asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet jättis EKRE korruptsioonivastase toimkonna teate põhjal menetluse alustamata, ei tee Metsoja tegu olematuks, vaid ilmestab selgelt, kui sügavalt on juhtivad poliitilised jõud ametkondadega seotud (süvariik). Selline sõnade väänamine ja seaduse mõtte tõlgendamine koalitsioonipoliitikute kaitseks näib olevat õiguskaitseorganite jaoks tavapärane praktika. Ühiskonnale on antud signaal, et valitud isikute puhul seadused ei kehti,” räägib Kert Kingo. “Andres Metsoja on oma leheartiklis pühalikult hõiganud välja loosungi „Korruptsioon on tõsine pahe ja probleem, millega võitlemine on meie kõigi kohus“. Kahjuks ei käi tema teod ja sõnad käsikäes.”
Kert Kingo toob välja ka üldise objektiivsuse printsiibi: korruptsioonijuhtumite menetlusi ei saadeta kunagi samasse piirkonda otsustamiseks ega menetlemiseks põhjusel, et välistada võimalik uurimisasutuse või prokuratuuri mõjutamine või survestamine. “See on üldine printsiip ja tavapäraselt sellest ka lähtutakse. Metsoja puhul seda reeglit täidetud ei ole – kuriteoteade suunati Lääne Prefektuuri ehk Pärnusse, kaebus suunati lahendamiseks uuesti Pärnusse tagasi, kuigi olin mõlemad dokumendid edastanud e-posti aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee, millelt peaks dokumendid korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri lauale jõudma (Tallinna). Samuti suunas Riigi Peaprokurör Lavly Perling kaebuse Lääne Prokuratuuri (Pärnusse) lahendamiseks,” seletab jurist.
EKRE fraktsioon lisab, et Pärnu Postimees on seda lugu kajastanud kallutatult, nende artikleid on avaldatud alles vastulause õiguse nõudmisel ja ka siis sageli redigeeritult.