Isamaaliitlasest minister Siim-Valmar Kiisler sõitleb kodanikuühendust

Eesti Keskkonnaministeeriumi pressiteade “Siim Kiisler: MTÜ Eesti Metsa Abiks õhutab tüli ja vaenu” näitab Eesti avaliku teenistuse bürokratiseerumise uut taset. 

Üha enam inimesi üle kogu Eesti kurdab, et avalik teenistus, mis peaks seisma avalikkuse huvide eest on pööranud aga viimase poole hoopis selja ja kui kodanikud seda tagumist poolt ikkagi edasi torgivad, siis ootavad neid ees raskused või ebameeldivused. Nüüd on Keskkonnaministeerium eesotsas ministriga sihikule võtnud kodanikuliikumise MTÜ Eesti Metsa Abiks, kelle missiooniks on kaitsta Eestimaad lageraiete ja muu keskkonda ohustava inimtegevuse eest.

Keskkonnaminister asus avalikule rünnakule kui EMA esitas kohtule uue kaebuse seoses tselluloositehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks. Tallinna halduskohus jättis EMA esmase kaebuse läbi vaatamata, leides, et EMA-l puudub selles asjas üldse kaebeõigus. Seepeale esitas EMA halduskohtu määruse peale kaebuse Ringkonnakohtule, mis aga vihastas välja Keskkonnaministeeriumi.

Kiisler väidab, et praegu pole tulevasele tehasele isegi veel asukohta valima hakatud. “Samuti pole midagi teada tehase keskkonnamõjude kohta, kuna keskkonnamõju hinnangut alles hakatakse koostama EMA tüütab kohut mõttetute kaebustega, millel pole vähimatki alust, sest tehase sobivuse üle otsustamiseks pole praegu veel olemas peaaegu mingeid andmeid.“, väidab Kiisler.

EMA leiab, et Keskkonnaministeerium ja Kiisler püüavad avalikkust eksitada, sest EMA sõnul on juba tehase loomisplaani algusest peale on välja öeldud, et tehas vajab tooret 3,3 miljonit tihumeetrit, on välja öeldud, palju on vaja paberipuud ja palju haket, palju kuuske ja palju kaske, palju on vaja vett, kui kaugel peab olema raudtee ja maantee jne. Kui tehase ehitamise üle langetatakse otsus enne uue arengukava üle ära otsustamist, siis teeb see raiemahtude langetamise võimatuks, sest tehas eeldab, et raiemahud ei lange, vaid jäävad vähemalt sama kõrgeks, nagu nad on praegu. EMA leiab aga, et praegused raiemahud on liiga intensiivsed ning selleks, et kompenseerida selle arengukavaga toimunud metsade üleraiet, on järgmiseks kümnendiks vaja nn kompenseerivat arengukava, et veidigi hüvitada oskamatu metsamajandusliku planeerimisega tekitatud kahju. EMA sõnul on seega ainukene viis praegu diskussiooni tekitada oligi kohus. Kusjuures just läbi kohtu toob EMA avalikkuse ette informatsiooni, mida rahandusministeerium seni ei tee. Nt seesama Keskkonnaameti kiri, milles öeldi, et Emajõe veekogumi kvaliteediseisund on kesine. Samuti algatame me ühiskonnas tänu enda kaebusele diskussiooni, mis oleks pidanud olema enne riigi eriplaneeringu alustamise otsustamist. Sisuliselt me püüamegi suhtlust riigiga tagantjärele alustada, viimaseid õlekõrsi kasutades. Seega ei olnud tegemist meie esimese valikuga, vaid kõige viimase, kõige tülikama ja ajamahukama valikuga selleks, et luua lõpuks avalik diskussioon, mida nii kiivalt väidetakse olema riiklik huvi. Kui on riiklik huvi, siis kaasatakse terve ühiskond, mitte üksnes riiklikud asutused.

Selmet ühiskondlike organisatsioonidega dialoogi pidada on bürokraadid asunud tülikaid “vaenlasi” sildistama ja süüdistama. Kas nimetatud MTÜ-l on õigus või mitte pole antud juhul oluline, kuid nii suurte objektide rajamisel tuleks nendega sõimamise asemel kindlasti dialoogi pidada, et kitsaskohti vältida. Kõik me mäletame veel väga hästi kuidas teerull sõitis üle Rail Balticut vastustavatest kodanikuühendustest.

 

Kommentaarid