Jaak Madison: astmeline tulumaks hakkab nöörima eeskätt Eesti keskklassi

Uus valitsus, õigemini valitsus ühe uue erakonnaga, on jube üle kuu saanud ametis olla ning selle lühikese ajaga on olnud võimalik kõigil tutvuda tehtavate reformide ning maksutõusudega.

Ühed plaanid väärivad kiitust ning  teised laitust, nagu see paratamatult kipub ikka alati olema. Vasakpoolse ja sotsialistliku ideoloogia olemus tugineb rikkuse, ja ka vaesuse, ümber jagamisel. Selmet keskenduda rikkuse loomisele ühiskonnas, et seda siis suunata abivajatele, keskenduvat sotsialistid raha tõstmisele ühest taskust teise. Nii ka plaanitava maksureformiga ehk astmelise tulumaksu juurutamisega.

Tasub kohe ära markeerida, et uus valitsus jõudis juba koalitsioonilepinguga petta kogu rahvast – aastal 2017 ei saa mitte ükski madalapalgaline ühtki soodustust. IRLi lubatud madalapalgaliste tulumaksutagastusele ehk nii-nimetatud Partsi “munade reformile” tõmmati kriips peale ja 500€ tulumaksuvaba miinimum jõustub aastal 2018.

Seega järgmisel aastal võime kollektiivselt rõõmust hõisata vaid alkoholi- ja kütuseaktsiiside tõusu üle ning oma rahakotte kergendada. Või siis siirduda üle piiri Läti majandust toetama. Paraku on aga väga vähe tähelepanu pööratud selle tulumaksuvaba miinimumi tõusu tõelisele olemusele ehk mida need astmed maksusüsteemis tegelikult tähendavad?

Vaatleme neid lähemalt ja avastame hirmutava tõsiasja: Eesti astmeline tulumaks saab olema ainulaadne kogu maailmas, sest suurimat maksuprotsenti hakkavad maksma keskklassi inimesed! Tulumaksuvaba miinimum ehk esimene aste saab olema 500€, teine aste jääb vahemikku 500-1200€ ja sellelt makstakse tavapärased 20% tulumaksu. Kolmas aste jääb 1200-2100€ vahele, kuid siin läheb asi huvitavaks.  Tulumaksumäär on jätkuvalt 20%, kuid iga teenitav lisaeuro vähendab maksuvaba tulu määra nii, et astme tagumise serva juures (2100€)  on see langenud nullini. Maksuvaba tulu langus on seega jagatud kogu astme (1200 kuni 2100€ ehk 900€) pikkuse kohta 500 eurost nullini ja seetõttu langetab iga sellel astmel täiendavalt teenitud euro maksuvaba tulu piir ligi 0,5555 euro võrra (500/900). Sellest johtuvalt tuleb kolmandal astmel iga täiendavalt teenitud euro eest maksta tulumaksu 20 senti ja lisaks tuleb maksta tulumaksu veel 0,5555 eurolt, mille võrra tulumaksuvaba tulu langes, s.o 0,5555 eurot x 20% = 11,11 senti. Seega tuleb iga 1200 ja 2100 vahele jäävalt eurolt maksta tulumaksu 20 senti + 11,11 senti = 31,11 senti ehk 31,11%. Selline maksusüsteem on fenomenaalne ja vaid negatiivsel viisil.

Maksustada protsentuaalselt  kõige kõrgemalt just neid palgatöötajaid, kelle sissetulek on napilt üle Eesti keskmise ning kes peaks kujundama tugevat keskklassi, näitab vaid uue valitsuse kahepalgelisust. Samal ajal on kõrgepalgalistel ehk üle 2100€ teenivatel inimestel tulumaksumäär taas ühtlaselt 20%.  Seda, kas astmeline tulumaks peaks olema või mitte, on poliitiline otsus, kuid seda peab ka julgema tunnistada! IRL kahjuks üritab aga seda peita demagoogia varju ning ei julge tunnistada, et nad andsid Keskerakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele järgi ning nõustusid astmelise tulumaksuga! Soovite olla valitsuses, siis võtke ka vastutus.

Konservatiivide parempoolne nägemus maksureformist näeb samuti eelkõige madalapalgaliste olukorra parandamist ja selleks on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine üks efektiivne meede, kuid sellega oleks mõistlikum tõsta ka üldist tulumaksumäära mõne protsendipunkti võrra, mitte tekitada 31,11% maksumäär keskklassile.

Praeguse uue vasakpoolse valitsuse tegevust vaadates tekib hirm, et peagi minnakse taas auto- ja kinnisvaramaksu kehtestamise juurde, mis tekitab veelgi enam kihistumist ning pärsib majanduskasvu. Valitsuse peamine ülesanne peab olema ettevõtluse soodustamine ja tööjõumaksude alandamine, mitte üldise maksukoormuse tõstmine ning sotsialismi kehtestamine, mis juba eos läbi kukkunud.

FOTO: PM/Scanpix – I.Gräzin esinemas KE astmelise tulumaksu konverentsil 2003

 

Kommentaarid