Kas ärimees Koit Uus ja Lääne-Nigula vald valmistuvad uueks pagulastevooks? Tundub küll

KredExKredEx

14. märtsil ilmus ERR-is paljuütlev lugu “Eesti esimene pagulaskvoot sai täis”, rõhk sõnal “esimene”! Kõik sellega kaasnev näitab, et Eestil on kavas immigrantide sissevedu hoolega jätkata.

13. märtsi Lääne Elu kirjutab sellest, et Sihtasutus KredEx rahuldas OÜ Maali Üürimaja taotluse Linnamäele Maali kinnistule 12 korteriga üürimaja ehitamiseks. Projekti kogumaksumus on 1 358 560 eurot, sellest toetus 50% ehk 678 280 eurot.

OÜ Maali Üürimaja enamusosanik on Lääne-Nigula vald ja teine osapool ärimees Koit Uus.

8. septembril 2015. aastal kirjutas Läänlane: “Sel suvel registreerisid Läänemaa ärimees Koit Uus ja poliitik Innar Mäesalu mittetulundusühingu Pagula. Tegemist ei ole niiöelda igaks-juhuks-MTÜ-ga, vaid tõsise ettevõtmisega, mis valmistab Läänemaad ette pagulaste vastuvõtuks.”

Pole vist vaja väga nupukas olla, et aru saada, kelle jaoks see üürimaja võidakse ehitada ja et Eesti valitsus kavatseb jätkata pagulaste sissevedu. Riik on ka tänavu uute pagulaste saabumisel teatanud, et riigil on raskusi immigrantidele elamispinna leidmisega ja siia toodud Süüria pered majutatakse seetõttu kahte pagulaskeskusesse Vaos ja Vägeval. Edasine selgitab asja täpsemalt.

“Üürielamute ehitamise toetuse kord jõustus juulikuus ja sellega kehtestati tingimused kohalikele omavalitsustele, kes soovivad riigi toel arendada elamufondi. Toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksusele või tema valitseva mõju all olevale üksusele, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on elamumajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ja kes haldusakti või halduslepingu alusel täidab vastavaid avalikke ülesandeid.” Kas avalike ülesannete all on mõeldud pagulaste majutamist?

“Riik kavatseb kolme aasta jooksul anda selleks 20 miljonit eurot aastas. Toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud kulutused peavad tulema kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust.” Kas sellest võib järeldada, et ka Lääne-Nigula vallavalitsus toetab ärimehe algatatud pagulaste sissevedu?

Kaks ja pool aastat tagasi kirjutas Läänlane loos “MTÜ Pagula kommunikatsioonijuht Madiken Kütt: Teeme, et Läänemaal oleks pagulastest kasu” veel järgmist: “Kogu senine tegevus on olnud Koit Uusi omafinantseering, kuid kui nüüd algavad mitmesugused Euroopa Liidu ja riiklikud taotlusvoorud, projektiraha jagamised, peame olema valmis ja toimiv MTÜ, et raha taotleda ja ise end ära majandavaks organisatsiooniks saada.

Ees seisab siis ilmselt tegelik praktika: pered tulevadki siia, tulebki neile toeks olla, tulebki neile keelt õpetada, nad töötukassasse tööd otsima viia, neil korter aidata leida, nad kooli ja lasteaeda viia jne. Samal ajal ikka kohalikule kogukonnale infovahendaja rollis ka olles.”

Koit Uus on varem Lääne Elus sõna võtnud ja nende sõnavõttude sisust räägivad pealkirjad nagu: “Kahetsen, et ei teinud Pagulat varem”. Igast tema sõnavõtust kumab läbi sümpaatia pagulaste vastu. “Algusest peale oli selge, et jutt „massiimmigratsioonist” Eestis on vastutustundetu liialdus oludes, kus soomlased ja rootslased rabelevad ligi 50 korda suuremate pagulaste hulgaga kui see meie tibatilluke kvoot,” ütles ta 1. jaanuari intervjuus 2016. aastal — just sel ööl toimus Kölnis naiste massiahistamine.

Haapsalu ja Läänemaa mitmed tegelased ja omavalitsused jätkavad seega siis aktiivset pagulaste sissevedu, hoolimata sellest, et ka seal tahtis üks süürlane oma naise põlema panna. Tegu oli sama mehega, kelle projekt “Saame tuttavaks” viis Viljandisse oma kultuuri tutvustama – see oli läinud aastal kriminaalkorras süüdi mõistetud Süüria pagulane Samer Khtabi.

Kommentaarid