15.11.2017
Mart Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, riigikogu liige Mart Helme küsis riigikogu suures saalis toimunud arutelul sotsiaalhoolekande seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) toetaks EKRE kohalike valimiste programmis olnud ettepanekut hakata maksma lähedastele, kes hooldavad oma abituid ja haigeid vanemaid või ka puudega lapsi, miinimumpalka, mis tagaks omastehooldajatele ka haigekassa kindlustuse.
“Ma arvan, et see võiks olla üks leevendus. Ma ei ütle, et see on ainus väljapääs, aga üks leevendus oleks see sellistes väga rasketes olukordades kindlasti,” lisas Mart Helme.
Sotsiaalkomisjoni sotsialistist esimees tunnistas, et komisjonis seda varianti ei arutatud. “See on omavalitsuste otsustada, kui suur see toetus on. Ma arvan, et mõte, kui riik maksab formaalse ehk siis vormistatud hooldaja eest haigekassa ja ka sotsiaalmaksu alampalga järgi, mis on teinekord suurem kui see toetus, mida see omastehooldaja saab, siis tõepoolest, omavalitsusel on võimalik rahaliste vahendite olemasolul seda ka maksta. Ja ta võiks seda teha, vaadates neid sügava või raske puudega inimesi, sest inimeste hooldusvajadus on erinev. Ma võin ka öelda, et kui me läksime juba valimisprogrammidesse, siis Viljandis kandideerides oli sotsiaaldemokraatidel programmis sees, et sügava puudega lastevanematele – kuskilt tuleb ju alustada – makstakse alampalka, makstakse suuremat hooldustoetust. Nii et ma igal juhul toetan seda,” sõnas Kütt.
Omastehooldaja on inimene, kes hooldab pereliiget või lähedast, kes haiguse, puude või muust erivajadusest tingituna vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Omastehooldus võib olla lühiajaline ja ajutine, kuid on sageli just ööpäevaringne järelevalve ja hooldus. Hooldusvajadus võib välja kujuneda pikkamööda või olla tingitud ootamatust haigusest, õnnetusest või erilist hoolt vajava lapse sündimisest. Omastehooldajad on puudega lapse vanemad, abikaasad või oma eakate vanemate eest hoolt kandvad tütred ja pojad. Tavapärane hoolitsus muutub hooldustööks kui abivajadus on muutunud igapäevaseks, kui võetakse kasutusele kell ja kalender, kui hooldaja hakkab tundma väsimust. Omastehooldus pereelu osana võib tulla ellu mistahes perioodil, puudutada paljusid erinevaid peresid, võib muuta kogu pere elu ja puudutada kogu peret.
Eestis elab ligi 200 000 omastehooldajat, kes tegelevad puuetega laste, tööealiste puuetega inimeste, krooniliste haigete ja eakate inimeste hooldamistega. Omastehooldus hõlmab väga erineva vanuse ja hoolduskoormusega inimeste hoolekannet alates sünnist kuni surmani.
2017. aastal on riiklik alampalk 470 eurot.