03.10.2017
Liikluses ja poliitikas ei saa mõtlematult käituda.
Ummikutest ja närvesöövast fooride taga passimisest Tallinnas saame lahti, kui viime tähtsamatel liiklussõlmedel liikluse maa alla, ütleb HELLE-MOONIKA HELME, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumber Tallinna kesklinnas.
Helme möönab, et liiklusraevu kasv Tallinnas on selgelt tajutav.„Lisaks solvavatele žestidele ja labasele sõimule ning järskudele ettekeeramistele tulevad mängu juba pesapallikurikad ja golfikepid. Jalgratturid löövad mööduvatele autodele jalaga mõlke, tekitavad liiklusohtlikke olukordi, tehes meelega ootamatuid manöövreid, bussijuhid kiirendavad ja pidurdavad, jalakäijad viibutavad rusikat kõigi poole,“ kirjeldab Helme.
„Inimesed lähevad kurjaks siis, kui miski neid kurjaks ajab. On selge, et autosid tuleb Tallinnasse pidevalt juurde, linn meenutab liivakella ning eestlane tunneb ennast kitsastes oludes halvasti. Paraku ei oska või ei taha praegune linnavõim probleemi lahendamiseks midagi ette võtta. Vastupidi: selle asemel, et korraldada liiklus kõigile mugavaks ja meeldivaks, tegeldakse liiklejate vastandamisega, ja see süvendab liiklusraevu veelgi.“
Helle-Moonika Helme sõnul peab lõppema olukord, kus liikluses ei arendata tervikut, vaid antakse ühele liiklejagrupile – olgu need jalakäijad, jalgratturid või autojuhid – eeliseid nii, et ülejäänute elu läheb halvemaks.
„Ükskõik kui odav on ühistransport, kunagi ei hakka kõik sõitma bussiga. Samuti ei ole vaja karta, et tänavate laiemaks tegemisel hakkavad kõik sõitma autoga. Tänapäeva inimese vajadused on mitmekesised. Mõnel eluperioodil sõidab inimene rohkem bussi või jalgrattaga või käib jala. Abielludes ja pere kasvades tekib vajadus auto järele. Vanemaks saades sõidetakse jällegi rohkem ühistranspordiga või kolitakse maale. Ei saa suhtuda kellessegi kui kurjategijasse pelgalt seepärast, et tal on mingil eluperioodil vajadus liikuda nii või naamoodi.
Jääb mulje, et praegused Tallinna liikluse korraldajad unustavad selle kõik ära. Veelgi enam, nad on nagu väikesed lapsed. Nad käivad Lõuna-Euroopas ekskursioonil, vaimustuvad sealsetest tänavakohvikute melust, linnasüdamete rohelusest ning tagasi jõudes hakkavad suure õhinaga sealnähtut meie keskkonda üle kandma, arvestamata meie kliima ja Tallinna ainuomase kujuga,“ märgib Helme.
Nõnda hirmutab linnavalitsus inimesi, kui räägib autostumisest ja pakub lahenduseks, et kesklinn tuleb liiklusele kinni panna.
„Kui praegune linnavõim tahab kesklinna Narva maanteest Vabaduse väljakuni kujundada ainult jalakäijate ja kohvikute alaks, siis võib see esmapilgul näida ahvatleva väljavaatena. Paraku on selline autovaba tsoon ilus ainult paberil.”
Helme sõnul jätab linnavõim kõva häälega välja ütlemata, mis on selle plaani hind. „Liiklus tahetakse kitsaste niredena suunata elurajoonidesse, kuhu see orgaaniliselt pole kunagi kuulunud. See tekitab sealsetes elanikes loomulikult meelepaha. Kui autorivi on surutud kokku ühte pisikesse ritta, ei kaota see ära ummikuid. Nii me istumegi kunstlikult tekitatud ummikutes, ja lapsed ootavad sellal, nina vastu aknaklaasi, lasteaias ema-isa. Perega koosviibimiseks ja kvaliteetajaks jääb aina vähem aega.“
Helle-Moonika Helme väidab, et autosid ei ole vaja kesklinnast eemale tõrjuda. „Lahendus on viia liiklus osaliselt maa alla. Et kaotada Tallinnas ummikud, tuleb kavandada liiklust tõrgeteta läbilaskvad terviklahendused, estakaadid, tunnelid, teelaiendused. Meie plaan on kaevata autodele Viru ringi alla läbisõidutunnel ja teha sinna peale jalakäijate oaas. Arvestame, et ka turismivoog saabub sadamast linnasüdamesse suurelt jaolt just sedakaudu.
Nii säilib ajalooliselt kujunenud elu- ja kulgemisviis kõigile linnaelanikele. Siis ei pea Põhja-Tallinna elanikud kartma liikluskoormuse kasvu oma siiani vaiksetel kõrvaltänavatel. Tuleb arvestada ka kujunenud Suur-Tallinnaga, inimestega, kes elavad Viimsi, Saue, Saku, Rae ja Harku valdades. Me ei saa linna nende jaoks lukku panna.“
Helme väitel teeb praegune linnavõim valesti, et joonib jalgratturitele mõeldud sõiduribad autoteele – enamik rattureid, kellele elu armas, lihtsalt ei riski seal sõita.
„Jalgrattateed peaksid olema kõnniteedel, mis tuleb jagada kaheks – nii, nagu Põhjamaades ja mujal Euroopas kombeks. Seal on see ennast turvalise lahendusena ammu tõestanud. Samuti on vaja tekitada ülelinnaline rattateede võrgustik. Jalgrattaga peab saama soovi korral sõita turvaliselt Mustamäelt või Õismäelt Lasnamäele, lennujaamast Koplisse, Piritalt Kakumäele.“
Helle-Moonika Helme on veendunud: kõigi liiklejatega arvestav sõbralik linnaruum on teostatav ja tehtav. Kui teised seda ära ei tee, siis EKRE teeb!
• Muusik, muusikapedagoog ja kolumnist
• Kolme lapse ema
• EKRE esinumber kesklinnas
Liiklusummiku foto: Liis Treimann, Postimees