05.10.2017
nõmme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinumber Nõmmel WESSE ALLIK leiab, et Tallinna linnavõim peab hakkama Nõmmele rohkem tähelepanu pöörama. Et toimuks areng, kuid säiliks ka linna rohelus ja inimsõbralikkus, tuleb liiklus Nõmmel teha mitmetasandiliseks ja ehitada keskus korralikult välja. Loomulikult tuleb parandada ka ühistranspordiühendust Tallinna kesklinnaga.
Wesse Alliku hinnangul on Keskerakond alates 2001. aastast arendanud peamiselt Lasnamäed ja Põhja-Tallinna. „Nõmme probleemide allikaks on tõsiasi, et valitsejad on jätnud Nõmme unarusse: milleks vaeva näha, nagunii pääseme Lasnamäe häältega linna juhtima. Nõmmekad närigu muru või männiokkaid. Kuid see peab lõppema,“ on Allik resoluutne.
Ta osutab, et viimased suured Nõmme projektid jäävad kümnendi taha: jaamahoone ja park 1999, ujula 2002 ja turu renoveerimine 2009. aastal. „Pärast seda on suudetud taastada ainult endine Vene kool, millest radiaatorite varguse pärast oli politseiuurimise all ka Rainer Vakra. Seegi hoone taastati ainult selleks, et linnaosavalitsus saaks ennast sinna mugavalt sisse seada,“ meenutab Allik.
Pääsküla gümnaasiumi remondiga, mida lubati juba eelmistel valimistel, hakati pihta alles sellesügiseste valimiste eel. Kuid üldiselt on siingi näha keskerakondlikku suunda: remontida minimaalselt, et maja täitsa kokku ei kukuks.
„Meie tahame muuta Nõmme tänapäevaseks keskuseks, mis oleks Tallinna vahetus läheduses, kuid jääks piisavalt kaugele selle elutempost ja probleemidest. Alustaksime Nõmme keskuse rekonstrueerimisega, kus liiklus koliks maa alla. See lahendaks mitmed Nõmme probleemid: vähendaks liikluskoormust ja annaks Nõmmele päris oma keskuse. Nõmme elanik peab saama kõik vajalikud asjad, teenused ja vaba aja veetmise võimalused Nõmmelt lahkumata.“
Samal ajal tuleks Alliku sõnul käsile võtta veel kolm Nõmme liikluse sõlmpunkti: avada taas liikluseks Rahumäe ülesõit, ehitada mitmetasandiliseks Nõmme raudteeülesõit ja leida parem lahendus Hiiu ülesõidule.
Liiklusteemasid käsitledes ei saa üle ega ümber Nõmme ühistranspordivõrgust. „Tähetorni tänava kandis elavatel nõmmekatel peaks olema võimalus sõita ilma ümberistumisteta otse Tallinna kesklinna. Kaaluda tuleb ööbussiliini vajalikkust,“ arvab Allik.
Liiklusprobleemid ei ole nõmmekate ainus igapäevamure. „Sügisese lehe- ja talvise lumekoristuse tänavatelt võtame linnaosa kanda. Olen talvel läinud ise hommikuti appi vanainimestele, kes MUPO trahvi kartuses lund koristavad. Selline olukord ei kõlba kuhugi,“ ütleb Allik.
Korralik joogivesi ja tsentraalne kanalisatsioon ei ole paljudele nõmmekatele seniajani kättesaadav. „Isegi Nõmme keskuse vahetusse lähedusse ehitati keskne kanalisatsioon kõikidele majapidamistele alles mõned aastad tagasi. Joogivee kvaliteet jätab nõuka-aegsete torude tõttu paljudes kohtades samuti soovida. Need probleemid on kestnud aastakümneid.“
Allik ütleb, et Nõmme on puutumata jäänud ka valguskaabli-internetist, mida on endiselt peaaegu võimatu oma majja saada. Enamikus kohtades pakub suurimat kiirust aastatuhande alguse ADSL-tehnoloogia. „Uute kommunikatsioonitrasside rajamise puhul jääb mõistmatuks linnavalitsuse senine praktika: ühel aasta elekter, teisel vesi ja kolmandal kanalisatsioon. See tundub vajalik olevat ainult mõnele tuttavale teehooldusfirmale, et saaks võimalikult palju kordi üht ja sama teed uuesti asfalteerida.“
Kuidas tuua Nõmme ellu särtsu ja vaheldust? Allik pakub, et üks võimalusi on teha Nõmmele taas kino. „Nõmmel on kinos käimise komme vähemalt sama vana kui Eesti filmi ajalugu. Nõmmel asusid vabaõhukinod Nõmme restorani aias Pärnu maantee ääres ning Nõmme Heakorra Seltsi aias Valdeku ja Õie tänava vahel. Esimene neist rajati juba 1880. aastatel ja teine koos seltsi majaga 1909. aastal.“
Kinosid on Tallinnas kerkinud peale kesklinna veel Viimsisse, kus on üle kahe korra vähem elanikke, ja Mustamäele, kus asukaid on vaid kolmandiku võrra rohkem. „On aeg teha kino ka Nõmme elanikele. Selleks võiks kasutada vana kinohoonet – eeldusel, et omanikega kokkuleppele jõutakse. Teine võimalus on ehitada korralik vabaajakeskus ja sinna ka kino. Tipptasemel kinotehnika maksab umbes 2,5 miljonit eurot. Kui linna eelarvet mõistlikult, otstarbekalt, ausalt ja õiglaselt kasutada, siis on see täiesti teostatav. Võtan oma südameasjaks Nõmme vabaajakeskuse ja kino, et kõik nõmmekad saaksid oma kodukohas meelelahutust nautida,“ ütleb Allik. „EKRE eesmärk Nõmmel on väljuda stagnatsioonist ja teha meie kallis kodu veelgi paremaks elupaigaks.“
• Väikeettevõtja ja kolumnist
• Kaitseliitlane
• EKRE esinumber Nõmmel
Nõmme keskuse foto: Mihkel Maripuu, Postimees