02.02.2018
Eesti peab idapiiri eriti hoolika jälgimise alla võtma.
Sotsist siseminister Andres Anvelt sai sel nädalal külma dušina politsei- ja piirivalveameti (PPA) uusima arvestuse, millest selgus, et Eesti idapiiri ehk ajutise kontrolljoone väljaehitamine läheb seniarvatust tunduvalt kallimaks.
2015. aasta veebruaris valitsuskabinetile esitatud esialgses hinnangus oli idapiiri ehituse maksumus 79 miljonit eurot, kuid värskelt valminud ehitusprojektide kohaselt läheb idapiir maksma hoopis 118 miljonit, teatas siseministeerium BNS-ile. Siseminister algatas siseauditi, et selgitada välja eksimuse asjaolusid.
“Audit peab kontrollima, kas idapiiri väljaehitamise planeerimisel tehti vigu, kas kalkulatsioonide puhul toetuti objektiivsetele andmetele ning miks on hinnavahe nii suur,” sõnas Anvelt, lubades samas: “Eesti saab endale parima idapiiri, mis on ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning selles järeleandmisi ei tehta. Antud olukorda tuleb aga kindlasti arutada vabariigi valitsuses.“
Eesti idapiiri väljaehitamine on kulgenud üle kivide ja kändude ning viimane suurem aps avastati alles möödunud aasta lõpus, kui selgus, et piiririba tuleb veelgi laiendada ja selleks on vaja maaomanikelt maad juurde osta.
Võrdlusena tõsisest pealehakkamisest võib tuua Ungari teise, 155 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse piiritara valmimise piiril Serbiaga mullu kevadel. Ka Leedu alustas eelmisel aastal 46,6 kilomeetri pikkuse ja kahe meetri kõrguse metallist tara ehitamist piiril Venemaa Kaliningradi enklaaviga, samasugune tara peab 2020. aastaks valmima piiril Valgevenega. Teiste maade ettevõtmistega võrreldes tunduvad Eesti võimude ponnistused mingisugustki piiri välja ehitada naljanumbrina.