Mart Helme: oma rahva poolvabatahtlik majanduslik küüditamine peab lõppema!

1PL24JAN14C104

Hiljuti avaldatud ÜRO statistika kohaselt on endised idabloki riigid alates 2000. aastast kaotanud olulise osa oma elanikkonnast eeskätt majandusliku väljarände tõttu. Läti, Leedu ja Gruusia on kaotanud viiendiku oma rahvastikust, Eesti umbes kümnendiku.

Kui Lätis oli 2000. aastal 2,38 miljonit elanikku, siis nüüdseks on neid alles 1,95 miljonit. Kui ränne jätkub samas tempos, elab 2060. aastal Lätis 1,3 miljonit inimest. Läti jookseb oma parimast tööealisest elanikkonnast tühjaks ning riik pole võimeline enam normaalselt funktsioneerima, sest ei jätku sõjaväelasi, piirivalvureid, arste, politseinikke, päästjaid, õpetajaid. Kas sama võib juhtuda ka Eestis?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul on Eesti, Läti, Leedu ja teiste riikide tööväljarändes nii sarnasusi kui ka erinevusi.

“Sarnane on see, et tegu on Ida-Euroopa riikide jaoks äärmiselt olulise ehk tegelikult lausa ellujäämise küsimusega. Ükski riik ei suuda jääda püsima, vähemasti tugeva riigina, kui ta jookseb tühjaks oma parimast tööealisest elanikkonnast. Jutt ei käi üksnes lihtsamate erialade töötajatest või teenindajatest, vaid ka kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest nagu, arstid, õpetajad, insenerid, turundajad või IT-inimesed,” ütles Helme.

“Enamik Ida-Euroopa riike on ka üksmeelsel seisukohal, et madala kvalifikatsiooniga või täiesti kvalifitseerimata sisseränne, mida soosib EL-i vanade riikide eliidist kokku pandud Euroopa Komisjon, ei ole lahendus. Brüsselit ei huvita rahvusriikide käekäik, neile on taoline provintsistumine pigem kasulik. Sisuliselt on tegu küüditamisega, kus küüditajaks on oma rahva poolt ametisse seatud valitsus, kes oma väära majanduspoliitikaga on asunud omaenda rahva küüditamist – olgugi poolvabatahtlikku majanduslikku küüditamist – soosima. Selline asi peab igal juhul lõppema.”

Helme juhib tähelepanu, et kui Lätist ja Leedust minnakse peamiselt Inglismaale, Iirimaale või Saksamaale ja vähem Rootsi, siis Eesti ränne toimib rohkem pendelrändena Eesti ja Soome vahel. “Paljud, kes käivad ajutiselt tööl Soomes, tahavad õnneks siiski oma elu ja saatuse Eestiga siduda, kuid mingit garantiid pole. Järjest rohkem on neid, kes enam tagasi ei tule. Väljarände auku täidavad eeskätt inimesed vaesematest SRÜ riikidest nagu Ukraina ja Venemaa ning see on meile suur julgeoleku- ja kultuuririsk, sest hüppeliselt kasvab nii vene keele kõnelejate kui ka vaenulikku vene meediapropagandat tarbiva elanikkonna hulk,” ütleb Helme.

“Teada on, et rahvastiku paigalejäämise tähtsateks eelduseks on edasine majanduskasv, innovatsioon, konkrentsivõimeline palk, heaolu kasv ja sotsiaalsed garantiid, mida Eesti pole siiani suutnud tagada. Euroopa sotsiaalharta on Eesti poolt siiani ratifitseerimata. Kuid ilmselgelt tuleb ka ise kiiresti ja efektiivselt midagi ära teha, et neid protsesse pidurdada. Üheks võimaluseks on nutikas majanduspoliitika, mis suurendaks tootmise ja teeninduse automatiseerimist, olemasoleva tööjõuressursi maksimaalset ärakasutamist ja tagasipöördujatele soodsate tingimuste loomist. Samuti tark regionaalpoliitika, mis vähendaks liigset ressursside tsentraliseerimist üksnes Tallinnasse ja Tartusse, vaid ka mujale.”

Helme sõnul peab ka Euroopa Komisjon hakkama tegelema majandusliku- ja palgaebavõrdsuse vähendamisega Lääne ja Ida-Euroopa vahel. “EKRE kavandab koos teiste Euroopa konservatiivsete erakondadega üht sellekohast algatust, millest kuulete õige pea.”

UU

Foto: PM/Scanpix-illustreeriv

Kommentaarid