Martin Helme: kui omavolitsevad kohtud lagundavad meie õiguskorra, siis lõpetame banaanivabariigis

Martin Helme esines Riigikogus eriti terava sõnavõtuga kohtusüsteemi aadressil.

Riigikogu sai neljapäeval kuulda üht tõsiselt vihast, nördinud ja tulist kõnet, mille pidas maha EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

Parlamendile andis ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Küsimuste, vastuste ja kogu arutelu käigus viis pinge haripunkti kohtureformi nõudvate rahvuskonservatiivide eestkõneleja Martin Helme, kelle emotsioonilise kõne Uued Uudised ka vahendavad.

“Ma ei teagi, kuidas ja mis tooniga seda juttu siin rääkida. Kuulasime Riigikohtu esimeest, kes sõna otseses mõttes ütles, et Eesti kohtutes on kõik korras. Eesti kohtusüsteem on laitmatu, mitte midagi ei ole vaja muuta, ei ametisse saamisel, ametist lahti saamisel, ei menetlustes ega kokkuleppemenetlustes, kõik on bueno ja koššer.

Mitte ainult minu, vaid ka terve hulga teiste meie fraktsioonide liikmetega võtavad peaaegu igapäevaselt ühendust inimesed, kes toovad meile absurdseid ja õõvastavaid konkreetseid näiteid sellest, kuidas Eesti kohtud ja prokuratuur rikuvad seadusi, kuidas menetlus ise ongi karistus, kuidas omavolitsetakse ja suvatsetakse. Jah, meil lasti üks kohtunik lahti. Mille eest? Selle eest, et ta hurjutas kedagi võõramaalase või immigrandiga abiellumise eest. Ta lasti lahti poliitkorrektsuse dogmade jõustamiseks, mitte sellepärast, et ta midagi muud valesti tegi.

Kohtunikud valvavad iseenda üle

Kuidas meil kohtunikud muidu ametist lahti saavad? Ei saagi, sest kohtunikud valvavad iseenda üle. Jah, poliitikud võivad arutada ka Riigikohtu lahendite üle, aga see arutelu, nagu me kuulsime praegu, peaks olema ikkagi akadeemilist ja juriidilist laadi. Kuidas me arutame akadeemiliselt Riigikohtu seda lahendit, mis jõustas kooseluseaduse kooseluseadust rikkudes, täiesti ilmselgelt laest võetud tõlgendusega? Loeme siis seda Riigikohtu lahendit selles küsimuses! Andke andeks, see on juriidilise žargooga ilustatud hülgemöla. See seal on välja mõeldud jutt!

Ja see ei ole ainult Eesti kohtute süsteem. Kui me vaatame ringkonnakohtu otsuseid, kus otsuseid põhistatakse Rootsi või Ameerika seadustega – tule taevas appi! Kas see on ka Eesti Riigikohtu tahe, et meil kehtiks valikuliselt Rootsi seadused? Kui me siis ütleme, et see süsteem on mäda, siis öeldakse, et te olete stalinistid. Seda ütles Riigikohtu liige, et me igatsevat tagasi Nõukogude aega. Ma tõesti ei tea, kus on Eesti Gulagid ja kes korraldab Eestis kuklalaske, küll aga ma tean seda, et meil puudub igasugune demokraatlik kontroll kohtusüsteemi üle, ja muide ka prokuratuuri üle. Ja kui meie erakond ütleb, et me soovime seda demokraatlikku kontrolli taastada, siis tullakse ja öeldakse meile tsunfti esindajate poolt ja muidugi tsunfti suuvoodrite poolt ERR-is ja mujal peavoolumeedias, et me oleme stalinistid. Täielik kafkalikkus on selle asja nimi!

Kohtud tegelevad poliitiliste tellimustega

Me näeme igapäevaselt, kuidas kohtud tegelevad puhta poliitilise tellimusega. Igor Gräzin juba juhtis siin mitmetele kaasustele tähelepanu. Ma tuletan veel kord meelde, et kohus otsustas ka Euroopa stabiliseerimismehhanismi küsimuses puhtalt poliitiliselt, et Eesti maksumaksja rahaga võib teiste riikide võlgasid maksta. Kohtud on teinud mitmes erinevas kaasuses kooseluseaduse osas puhast poliitikat ja neid näiteid on teisigi.

Millest räägib meile selline süsteem tegelikult? Ta räägib meile põhimõtteliselt, et me veereme põhiseadusliku kriisi suunas. Meil on sajad tuhanded kodanikud, kes käivad valimas ning valivad ühe või teise poliitilise agenda, ühe või teise poliitilise lubaduse poolt. Ja siis meil tulevad kolm kohtunikku ringkonnakohtus, mõniteist kohtunikku Riigikohtus ja ütlevad, et see kõik ei maksa mitte midagi. Teie arvamused, teie veendumused, teie valikud mitte midagi ei maksa, me tegime teistmoodi! Te võite mitte rahul olla, me võime selle üle akadeemiliselt arutleda, aga ongi kõik – kaputt! Me panime jala maha ja ütlesime, et nii on.

Minge siis ja jõustage ise oma otsused!

See ei ole demokraatia, see ei ole sõltumatus, see on võimu kuritarvitamine, see on võimude lahususe printsiibi jõhker rikkumine. Ja sellega ei saa rahul olla, sellega ei saa leppida, sest ühel hetkel me jõuame sellisesse olukorda, kus… Ma toon teile näite või siis paralleeli ajaloost. Ameerika president Andrew Jackson, kes oli 1830-ndatel selline väga rahvamees, murdis ka piike kohtusüsteemiga. See on vana sõda, mida siin peetakse. Ülemkohus Ameerikas tegi ka mingi selgelt poliitilise otsuse, mille kohta Jackson ütles, et noh, ülemkohus tegi oma otsuse, mingu nüüd ja jõustagu see.

Ja ma ütlen samamoodi, et kui kohtunikud, Riigikohus ja ringkonnakohus hakkavad tegema poliitilisi otsuseid – minge ja jõustage need! See paber ei maksa mitte midagi, see lendab prügikasti. See on lihtsalt otsus, mis on mingisugune poliitiline seisukohavõtt. Minge ja jõustage seda siis, kui te nii kõvad mehed olete, et te parlamendi eest tööd teete ja valitsuse eest otsustate, siis minge ja jõustage seda! Aga kuhu see viib meid meie põhiseaduslikus korras? Mismoodi see läheb kokku õigusriigiga? Nii ei saa jätkata!

EKRE võtab muutused ette

Meie tahame seda süsteemi reformida. Me tahame, et see muutuks demokraatlikult kontrollitavaks. Kohtud ei ela mingisugusel oma planeedil, vaid peavad alluma Eesti kodanike tahtele. Selle jaoks peavad olema reeglid. Muide, meie nende reeglite eest seisamegi, olukorras, kus kohtud tegelevad voluntarismi ja omavolitsemisega. Selle jaoks peab olema struktuur, millest me kõik aru saame. Aga niimoodi, et kohtunikud ise otsustavad, kes neist on käitunud hästi või halvasti, ja prokuratuuri puhul täpselt samamoodi – niimoodi me jätkata ei saa.

Sellega me lagundame ära meie õiguskorra, meie põhiseadusliku süsteemi ja põhimõtteliselt me lõpetame mingis banaanivabariigis, kus ühed on seaduse ees võrdsemad kui teised. Piisab sellest, et sul on kõrge amet, ja sinule kohaldatakse ühtemoodi reeglid, aga mis kõige olulisem, kui sa räägid “valet” juttu, siis sulle kohaldatakse teistsuguseid reegleid.

No niimoodi me ei saa jätkata. Siin tuleb midagi muuta ja meie erakond võtab selle muutmise ette. Meie erakond läheb selle põhiseaduse muutusega referendumil rahva tahtega rahva toetust küsima.

Kommentaarid