12.03.2018
Martin Helme miitingul kõnet pidamas
Miitingul, mis toimus 12. märtsil Toompeal ja nõudis rahvaalgatuse õiguse taastamist Eesti Vabariigis, ütles EKRE aseesimees Martin Helme, et rahvuskonservatiivid on alati seisnud rahva õiguse eest algatada seaduseelnõusid ja teisi riiklikult tähtsaid otsuseid. Alustada võiks Helme arvates kooseluseadusest.
“Esimene seadus, mille me rahvahääletusele paneme, on kooseluseadus — see on lakmuspaberiks selle üle, kas rahvaalgatuse vajadusest rääkijad rahvaalgatust ka reaalselt toetavad,” lubas Martin Helme. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, kuidas kartellierakonnad on tegelikkuses kodanikualgatusi takistanud — EKRE algatatud kümnete tuhandete allkirjadega petitsioonid massiimmigratsiooni ja SAPTK kooseluseaduse vastu on küll Riigikogusse jõudnud, kuid edasi juba sahtlitesse kadunud.
Martin Helme rõhutas, et erakonna võimule pääsedes taastatakse põhiseaduses kodanike õigus rahvaalgatustele. Praegu ei saa EKRE põhiseaduse muutmist algatada, sest vastav põhiseaduse muudatuse algatamine nõuab 21, mida fraktsioonil praegu pole. Valimistel ongi eesmärgiks saada uues Riigikogu koosseisus rahvuskonservatiivide fraktsioon nii suureks, et vastava algatusega saaks välja tulla.
Meeleavaldusel esinenud ajaloolane Jaak Valge õpetas, kuidas totalitaarse ühiskonna soovijaid ära tunda — kui keegi nimetab otsedemokraatia nõudlejaid populistideks, siis ta ei soovi, et inimesed saaksid ise riigi elu üle otsustada.
EKRE esitas esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele ka arupärimise selle kohta, kas ta peab vajalikuks taastada põhiseaduses rahvaalgatuse õigus; kui jah, siis millal seda tehakse; miks on senised algatused kabinettidesse sumbunud ja ükski rahvaalgatus ei jõua isegi Riigikogu esimesele lugemisele, ning kas poleks aeg uuendada referendumite läbiviimise korda ja korraldada presidendi otsevalimised?
