15.05.2018
NO99 pilaplakat.
Lugedes ERR-i lugu “NO99 publikunumbrid on langustrendis”, tekib paratamatu küsimus — kas põhjused ikkagi on sellised, nagu teatas teatri turundus- ja kommunikatsioonijuht Kätlin Sumberg, ehk siis pelgalt majanduslikud?
NO99 külastatavus on viimasel kahel aastal järsult vähenenud. Kui 2015. aastal oli piletiostjaid veel üle 40 000, siis möödunud aastal vaid 19 016. Tänavust statistikat veel ei ole, kuid maikuu etendustele on umbes neljandik pileteid müümata. Eelmise aasta majandusaasta aruandest on näha, et NO99 lõpetas 2017. aasta 84 933 eurose kahjumiga, vahendab ERR.
Seejuures ei maksa aga unustada teatri skandaalset tausta, seda alates lavastaja Tiit Ojasoo naiselöömisest kuni vihast vastukaja tekitanud õiguseni sisustada hea raha eest Eesti 100 piduliku vastuvõtu ehk pingviinide paraadi kultuuriprogrammi, mis sai rohkem kriitikat kui heakskiitu. Ehk on tase see, mis jätab teatrisõbra jala üle läve tatsumata, seda enam, et NO99 on võtnud suuna globalistlik-multikultuurse taustaga repertuaari suunas ehk loob “kaasaegset” teatrikunsti, mis põhineb tõdemusel — millest aru ei saa, see ongi kunst.
Teatrikülastaja on lisaks kunstilisele tasemele tundlik ka sõnumile, mida annavad etendused, paljudele loeb lisaks ka see, millist mentaliteeti esindab üks teater. NO99 on liiga ideoloogiline asutus, et meeldida rahvusmeelsele eestlasele ja kuidagi selguseta jäänud Ojasoo juhtum peletab ilmselt eemale ka võrdõiguslikkuse suhtes tundlikke külastajaid. Isegi artisti professionaalsus ei pruugi korvata ebameeldivat tunnet tema kui inimese suhtes.
Eesti teatri- ja kontserdimaastik on vaatajale-kuulajale piisavalt lai, et ühe ebameeldiva inimese, trupi või koosseisu pärast saaks teise saali valida; esinejate jaoks aga on publiku arvukus liiga väike, et lubada endale mingi ideoloogia teenistusse minekut. NO99 valis globalistlik-multikultuurse võimutruu tee ja ilmselt vastab publik teatriuksest möödumisega.