Nelja presidendi kohtumine Washingtonis — oli see ikka võrdsete vestlus?

Kohtumine Washingtonis

Enamik diplomaatilisi sündmusi pole täpselt sellised, nagu telest paista võib.

Samal ajal kui peavoolumeedia laulab Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile kiidulaulu ja ironiseerib USA presidendi Donald Trumpi kallal, sai kolme Balti riigi riigipeade kohtumine maailma esiriigi liidriga Mart ja Martin Helme kriitika osaliseks, seda küll välise pildi valguses, julgeoleku küsimine oli õigustatud.

Saates “Räägime asjast” arutlenud Helmed osundasid sellele, et kohtumine nägi välja kui toetuse lunimine ja vähemalt Kaljulaidi puhul võõra lõkke valgel enda soojendamisena. On ju Eesti president avalikkuses olnud tugev Trumpi-vastane, nüüd aga mängis sõbraliku riigi esindajat.

Mart Helme sõnul lasksid kolme Balti riigi liidrid taas ennast käsitleda nagu päkapikkude triot ehk siis näitasid ennast suurriigi presidendi ees kui mingi vähetähtsa piirkonna esindust — väärikas ja suveräänsele riigile kohane olnuks kahepoolne kohtumine igaühega ja erineval ajal, mida tulnuks lihtsalt nõuda.

Martin Helme märkis ära Balti riigijuhtide kohutavalt puist inglise keelt, mis on ka Eesti võimueliidi suur probleem. Keelt halvasti oskavad inimesed üritavad kõike lihtsate väljenditega öelda, ära jäävad täpsustavad nüansid ning võõrustaja ei mõista sageli, mida külalised tegelikult öelda tahtsid. “Võtke tõlk, siis ei ole vaja endal purssida,” soovitas ta. “Professionaalsed tõlgid vastutavad selle eest, et mõtted saaksid adekvaatselt edasi antud.”

Tõlkide abi kasutavad muide ka paljud diplomaadid ja kõrged riigijuhid üle maailma ja sugugi mitte seetõttu, et nad ei oskaks inglise keelt, vaid ametlikes vestlustes jääb seeläbi ära valesti mõistmise võimalus. Eesti ametiisikud piirduvad seetõttu sageli vaid viisakuste vahetamisega.

Martin Helme ütles ka seda, et Eesti poliitikud on mõnevõrra Ameerika-vastased — vasakliberaalid vihkavad Trumpi, paljudele teistele aga on negatiivselt mõjunud Obama poolt peale surutud multikultuursus, sealhulgas ka kooseluseadus. “NATO on paraku sisuliselt lakanud toimimast, kuid meile on vaja suurt liitlast,” selgitas ta. “Samas ei kaitse Ameerika kedagi altruismist, neil on omad huvid, aga kui need meie omadega klapivad, on USA meile tähtis.”

Mart Helme tuletas meelde aegu, mil ta oli Eesti suursaadik Moskvas ja talle öeldi: “Teie iseseisvus on suurriikide konsensus ja kui muutub konsensus, muutub ka staatus.” Tema tõlgendus kõlas: “Seni kuni Ameerika teie kohal oma kaitsvat kätt hoiab, me ei hammusta, aga kui käsi ära võetakse, lööme hambad säärde!”

Martin Helme sõnul ongi see konsensus Lääne suunalt kokku kuivanud — meid ei kaitse ei Euroopa Liit, Saksamaa ega Prantsusmaa, vaid USA ja temagi seni, kuni see neile kasulik on. Eesti peab oskama ameeriklastele meie kaitsmisega seonduvat kasulikuks teha, kuid riiklikult tasemel välispoliitikas ja peavoolumeedias laialdaselt kasutatav Trumpi-vastasus, mida esindab ka president Kaljulaid siis, kui ta parajasti USA presidendiga ei kohtu, seda kasulikkust ei tekita ega kindlusta.

Kommentaarid