“Otse kümnesse III”: NATO on hambutu, liitlasena on tõsiselt võetav vaid Ameerika

Teisipäevases saates “Otse kümnesse” oli üheks teemaks Ameerika presidendi Donald Trumpi poliitika, mida väitlejate arvates kujutatakse ebaõnnestununa, jättes välja toomata arvestatavad saavutused.

Martin Helme rääkis sellest, et ettevõtluse tulumaksu vähendamise tõttu on vähemalt 36 osariigis ettevõtetel paremini minema hakanud ja sellest tulenevalt ka lihtinimestel, sest ettevõtete maksukoorma vähenemine on kajastunud ka kaupade ja teenuste hindades.

Jaan Männik märkis, et nii Euroopas kui Ameerikas endas on Trumpi suhtes kriitikat juba vähem ja tema populaarsus kasvab. “Trump ütles valimiste eel, et hakkab ajama Ameerika asja, sest riik on vabakaubandusega palju kaotanud, ja ta teeb seda — ka Eesti peaks ajama Eesti asja,” lisas ta.

Martin Helme sõnul on vabakaubandust maailmas ületähtsustatud, sest reaalselt seda pole — on vaid suurkorporatsioonide kokkulepped ning tohutu bürokraatiaaparaat, mis neelab igasuguse kaubandusvabaduse. Mis aga puutub seda kaitsvasse Saksamaasse, siis just tema SKP on juba 10 aastat tugevas plussis, sest riik pumpab oma maale tohutult raha, sellest ka tema vastuseis USA oma turgu kaitsvatele sammudele.

Jaan Männiku sõnul on USA esimene riik, kus majandust hakkas juhtima rahvuslik mõtlemine, sellel on tulevikku ja ilmselt jõuab see mõttelaad ka Euroopasse. Ta juhtis tähelepanu sellele, et praegu tulevad majandusalased publikatsioonid valdavalt just Ameerikast. Märt Sultsi hinnangu järgi on Trump andnud mõistele “ameeriklane” uue sisu – see on inimene, kes seisab Ameerika eest, ja seetõttu tema järele minnakse.

Martin Helme märkis omakorda, et raha liigub Aasiast ja mujalt USA-sse tagasi ning riigile tekib vaba raha, mis siiani oli kinni — ja seda tänu Trumpi majandusreformi raha kojutoomise klauslile. See aga on Euroopa panganduskriisi lävele viinud. Jaan Männik nentis, et maailmamajandusel läheb hästi, aga see on väga habras olukord ja olukord võib üleöö halvaks minna.

Kristiina Ojuland märkis, et Trumpi tollipoliitikat püütakse politiseerida, hirmutades, et sellega võidavad venelased. Samas aga on EL tema sõnul leidnud kavalaid nippe igasuguste täiendavate nõuete näol, mis on viinud selleni, et Ameerika kaupu Euroopa turgudel ei näegi. Trump on alumiiniumi- ja terasetollide näol selle vastu tõhusa rohu leidnud.

Martin Helme teadmist mööda lubas Trump valimiste eel, et hakkab mäetööstuse sektorit kaitsma ja terase-alumiiniumitollidega viib ta ellu oma lubadusi. “Ameerika president ongi eriline selle poolest, et ta täidab oma antud lubadusi, ja kui tuleb kaubandussõda, siis kannatab USA kaupu blokeerinud Euroopa,” rõhutas ta.

Päris lõpetuseks viidi jutt Venemaa presidendivalimistele ja Jakko Väli hinnangul on ka Venemaa kõvasti oma infrastruktuure ehitamas, mis näitab, et sanktsioonid pole eriti mõjunud. Martin Helme sõnul on kaotajaks jäänud Vene keskklass ja tegelikult on riigist tohutult raha välja voolanud ning Venemaale võib hoobi anda ka see, et USA on tõusnud maailma suurimaks nafta- ja gaasieksportijaks ning Lääs ei sõltu Araabia ja Vene omast.

Kristiina Ojuland nentis samuti, et Läänes otsitakse Venemaa-vastastele sanktsioonidele lahendusi, sest need pole tulemusi andnud, venelased on riigirahvas ehk siis valmis riigi nimel kannatama. Lääne liidrid aga kohtuvad Kremli esindajatega jätkuvalt ja seda kolmandates riikides. Mis aga puutub Lähis-Idas toimuvasse, siis nentis Martin Helme Türgi-USA vastaseisu taustal, et NATO ainus sõjaliselt tugev Euroopa-tiiva riik Türgi on ühendusest eemaldumas ja kogu NATO-st on tõsiseltvõetava liitlasena järel vaid Ameerika.