“Otse kümnesse”: Miks Eesti hümni puudumine uusaastapeolt rahva marru ajas?

Hümni puudumine Vabaduse väljaku uusaastapeolt ja ETV aastavahetuse teleprogrammist ei olnud apsakas, vaid aastaid kestnud rahvusriigi õõnestamise poliitika tulemus, ning just seepärast reageeris rahvas hümni mängimata jätmisele sedavõrd raevukalt, ütles Martin Helme Tallinna TV saates „Otse kümnesse“.

„Me elame juba mitmendat aastat Eestis olukorras, kus rahvuslikult mõtlevad inimesed tunnetavad, et toimub teadlik ja süstemaatiline kultuurikatkestus, mille eesmärgiks on meid ära lõigata meie sümbolitest, meie juurtest ja ajaloolisest mälust ning võtta meilt ära kõige sügavam sisemus, lahutada meid meist endist. Sellele saabki järgneda ainult raevukas vastureaktsioon,“ ütles Helme.

Helme märkis, et on teinud ettepaneku arutada hümni mängimata jätmist ERR-i nõukogu järgmisel koosolekul. „Ringhäälinguseadus paneb paika ERR-i kohustused, mille seas on ka riigi sümboolika ja rahvuslike väärtuste hoidmine. 1990ndatest alates on aastavahetustel alati hümni mängitud. Seda, et hümni seekord ei mängitud, ei olnud apsakas, vaid teadlik valik. Aastavahetusprogrammi oli kaasatud nii presidendikantselei, riigikantselei kui ka Tallinna linnavalitsus,“ ütles Helme.

Ka teine saatekülaline, sotsioloog Ülo Vooglaid pidas hümni mängimata jätmist kohatuks. “Ma arvan, et igal riigil peavad olema mingid sümbolid, mis on enesekehtestamise pidepunktideks. Nendesse peab suhtuma täie tõsidusega. Põhiküsimuseks ühiskonnas ja ka inimeses endas on mitte muutmine, vaid hoidmine. Hoida tuleb au. Tervist tuleb hoida ja suhteid tuleb hoida, väärikust tuleb hoida. Sümboleid peab iga riik ja rahvas hoidma. Neid ei tohi lõhkuda, vastasel korral laguneb kõik,” kõneles Vooglaid.

Vaata saadet “Otse kümnesse” (02.01.2018) SIIT.

UU

 

Kommentaarid