31.01.2018
VAO KÜLA PAGULASKESKUSE ARGIPÄEV
Järjekordne aruanne räägib Euroopa Liidu poolt Eestile pähemääritud ja valitsuse truualamlikul heakskiidul siia toodud immigrantide mõttetust jõudeelust ja varjupaikades tiksumisest.
Jaanuari lõpu seisuga viibis Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 61 inimest. Vao majutuskeskuses viibib 31. jaanuari seisuga kokku 31 inimest, neist 20 on varjupaigataotlejad ning 11 juba rahvusvahelise kaitse saanud inimest, edastas AS-i Hoolekandeteenused esindaja BNS-ile.
Keskuses elab kaks perekonda. Lapsi on keskuses 12 ja naisi viis. Vao keskuses elab kümnest riigist pärit inimesi – nad on tulnud Süüriast, Gruusiast, Venemaalt, Valgevenest, Nigeeriast, Aserbaidžaanist, Tadžikistanist, Ukrainast, Kuubalt ja Indiast.
Vägeva keskuses elab 30 inimest, neist 14 on varjupaigataotlejad ja 16 juba rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Keskuses elab neli peret. Lapsi elab keskuses 13. Vägeva elanikud on pärit Eritreast, Süüriast, Albaaniast, Iraagist, Venemaalt ja Ukrainast. Nagu näha, pole enamik neist pärit sõjakolletest.
Eelmise aasta detsembri teise poole seisuga viibis Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 57 inimest. Kuna üüriturult pole sobivaid kortereid leida, on sotsiaalministeerium viimasel ajal pannud Eestisse saabunud kvoodipagulased elama Vao ja Vägeva pagulaskeskustesse.
Veel üks uudis räägib sellest, et oma päritolu kohta valetanud kvoodipagulaste perekond, kellele antud rahvusvahelise kaitse politsei tühistas, on Eestist lahkunud.
Pooleteise aasta eest saabus Eestisse Euroopa Liidu rändekava raames kolmeliikmeline perekond, kes väitis end päri olevat Iraagist. Ühtegi dokumenti neil esitada polnud. Kui aasta Eestis elanud perekond tuli oma elamisluba pikendama, tunnistasid nad, et on hoopis iraanlased. Iraanlasi aga Euroopa Liit oma rändekava järgi vastu ei võta.
Eelmise aasta mais võttis politsei perekonnalt rahvusvahelise kaitse. Seejärel esitas perekond uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Kreekast Eestisse toimetatud perekond koosnes emast, isast ja kooliealisest lapsest.
Ilmselgelt pole kvoodipagulaste siiatoomisest riigile mingit tulu, läbimõtlemata rändepoliitika tekitab probleeme nii vastuvõtjatele kui ka tulijatele endile. EKRE pakutav nullkvoot annaks võimaluse Vao ja Vägeva hooneid märgatavalt mõistlikumalt, oma inimeste huvides ära kasutada ja ülalpidamiskulud ühiskonna heaks suunata.