Peaminister Ratase sõnul Gemalto valetas: nad ei hoiatanud Eesti riiki enne jaanipäeva

Elmar Vaher Jüri Ratas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, riigikaitse komisjoni aseesimees Mart Helme küsis riigikogu infotunnis peaminister Jüri Rataselt, kas valitsus on teinud ID-kaardiga esile kerkinud probleemistikust oma järeldused ja pöörab järgnevalt suuremat tähelepanu kitsaskohtade jõulisele lahendamisele. Ühtlasi soovis Helme teada, kas Eesti riik teadis ID-kaardi kiibiveast juba enne jaanipäeva. “Võib-olla need signaalid olid kaudsed ja mitte päris otseselt pöördumised Politsei- ja Piirivalveameti poole, vaid tulid teiste riikide kaudu, kes samuti sarnast ID-kaardi lahendust jagavad meiega. Või tõepoolest saabus informatsioon ametlikult alles augusti lõpul?” 

Jüri Ratasele omaselt ei vastanud ta ühelegi riigikogulase küsimusele selgelt ja üheselt mõistetavalt. “Politsei- ja Piirivalveamet ja Riigi Infosüsteemide Amet on teinud väga head, väga operatiivset tööd ja ma tunnustan neid selle eest. Tõsi on ka see, et see on olnud meie jaoks kindlasti õppetund. Me oleme leppinud kokku Vabariigi Valitsuses, et mõlemad ametid peavad andma oma ülevaate ja ka oma ettepanekud, mis on siis selle õppetunni kõige detailsemad osad, mida muuta järgmisel aastal veebruarikuu alguses. Igal juhul kõige olulisem, millest kindlasti Eesti lähtub, on e-teenuste ja üldse digitaalühiskonna usaldus, avatus. Kindlasti hästi suur panus peab minema küberturvalisusesse. Need on need valdkonnad, mille põhjal seda analüüsi veebruari alguses kindlasti kabinet kaalub ja vastavad otsused astub,” rääkis peaminister.

“Kui tohib niiviisi, et lepime siis nii kokku, et see risk, mis tekkis, ütleme, augusti kuu jooksul, et ma hetkel vastates nimetan seda, et see risk tekkis Tšehhi teadlaste poolt üles tõstatatud probleemist. Nüüd, see, mida te mainite, on tõesti ajakirjanduses läbi käinud juunikuu keskpaiku, täpsemalt vist isegi 15. juuni. Mina olen võtnud isiklikult seda asja ka uurida mõlemast ametkonnast, nii Riigi Infosüsteemi Ametist kui ka Politsei- ja Piirivalveametist. Ja vastab tõele see, et loomulikult erinevatest turvariskidest või turvaohtudest on teavitatud ameteid. Neid teavitamisi on olnud vist üle 30. Ja vastab ka tõele see, et meie leping, juriidiline leping on Gemaltoga, kus on ära fikseeritud, kuidas peab erinevatest ohtudest teavitama.

Nüüd ma jõuan selle sissejuhatuse juurde, kus ma ütlesin, et lepime kokku, et me räägime siis selle turvariski puhul sellest nn Tšehhi teadlaste poolt avastatust. Seda teavitust ei ole toimunud RIA-sse ega Politsei- ja Piirivalveametisse. Ma olen sealt küsinud mõlema ameti direktori käest, kas seda on olnud näiteks 15. juunil või juunikuu jooksul. Vastus on, et seda ei ole olnud. Vastus on olnud see, et jah, Tšehhi teadlaste poolt see turvarisk, mis avastati, et see teavitus tuli augustikuu lõpus ja sellega automaatselt koheselt hakati ka tegelema. Mina olin sel hetkel välislähetuses, sain seda teada reedesel päeval. Pühapäeval oli juba esimene kohtumine ja esmaspäeval kogunes valitsus kuue-seitsmetunniseks nõupidamiseks,” meenutas Ratas kronoloogiliselt olukorda, mis tipnes sellega, et osade ID-kaartide sertifikaadid peatati.

Helme päris Venemaa poolt lähtuva reaalse kübersõja või- rünnaku ohu kohta. “Kuna ID-kaardiga seoses on tulnud välja ikkagi, et Eesti riik võib langeda mastaapse küberrünnaku ohvriks ja see võib mõjutada ka meie kaitsevõimet ja meie julgeolekut laiemalt, siis kas valitsus kavandab, kas on ka koostöös Kaitseministeeriumiga, NATO küberkaitsekeskusega kavas algatada arendusi, mis on sihitud sellele, et niisuguste riskide kordumise korral Eesti reaktsioon oleks kiirem, jõulisem ja võib-olla ka efektiivsem?”

“Kui räägime nüüd NATO küberkaitsekeskusest, siis oleme praeguseks palju rohkem kogenud, kui olid need rünnakud (mõtles pronksööd – UU) circa kümmekond aastat tagasi. Meil on palju rohkem teadmisi, me oleme palju paremini ette valmistatud. Ma ei öelnud teile suusoojaks, vaid see on lausa kabinetinõupidamise fikseeritud otsus, et nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka Riigi Infosüsteemide Amet peab oma väga konkreetsete ettepanekutega tulevikus olema palju paremini valmis, sest me hoiame ju kõige kallimat vara, inimeste andmeid ja seda peab riik tegema väga-väga vastutustundlikult. See turvalisuse aste peab olema ülikõrge. Kindlasti ma olen täiesti veendunud, et see koostöö meie riigis ja kui vaja, siis väljapool, meie liitlaste, spetsialistidega, saab olema kõige tihedam ja kõige parem, et selliseid riske minimeerida,” laveeris Ratas detailsest vastusest kõrvale.

Kommentaarid