“Psühholoogilises kimbatuses” süürlased on Rakveres tagasi ja mured lähevad uuele ringile

Pagulasteema olevat peavoolumeedia sõnul eestlaste meeltest ja mõtetest maas, kuid kui see leheveergudel taas jutuks tuleb, siis saab ka aru, miks võõrad siin ei kohane ega saagi kohaneda.

Virumaa Teataja kirjutab Eestisse toodud Süüria perest, kes vahepeal Saksamaale putkas, siia tagasi saadeti ja nüüd taas probleemidega kimpus on.

Läänevirulaste maakonnalehe andmetel lahkus süürlaste neljaliikmeline perekond Rakverest umbes samal ajal, kui nüüd tagasi tuli. Perel on psühholoogiline kimbatus, nagu iseloomustab naasnute seisukorda Johannes Mihkelsoni keskuse tugiisikuteenuse koordinaator Kristina Avdonina. “Nad ei mõista, miks nad on pidanud lahkuma Saksamaalt, kus tahtsid olla. Kas neil on samad võimalused ja õigused või on midagi muutunud? Segadust on omajagu,” ütles Avdonina.

Rakvere linnavalitsus aitab ajalehe andmetel perekonda vastavalt nende vajadustele. Kui pagulaspere saabub omavalitsusse, siis antakse toetust iga pereliikme kohta 3000 eurot. Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket rääkis, et kui pere lahkus Saksamaale, soovitas sotsiaalministeerium osa toetusest kõrvale panna, sest on loogiline, et inimesed tulevad tagasi. “Vajadusel saame selle rahaga pakkuda tugiisiku või muid teenuseid,” sõnas Suun-Deket.

Mõistagi ei meeldi ennast elust läbi närivatele eestlastele selline poputamine ja see kajastub ka sotsiaalmeedia kommentaarides. “Sellised psühholoogiliselt muserdatud stressis tupsununnukesed! Tormame appi, topime raha kurguauguni täis, silitame kätt ja pead, hoiame hellalt kaisus. Ehk leevendab nende ülimaid kannatusi. Ma nutan nagu kraan!” kirjutab Erkki Facebookis.

Teine kommentaator küsib: “Misasi täpselt on psühholoogiline kimbatus? Milline haridus on sellel Avdoninal, et diagnoose jagama asuda? Kas seesugune kurikaval kimbatus esineb ainult moslemitel? Kas rahaline süst ravib seda kimbatust? Kas sellise metoodikaga ravi võiks kasutada ka ilma kaitsevärvita kodanike peal, isegi põliselanik saab terveks?”

“Hästi ikka toetatakse. 3000 pereliikme kohta maksumaksjalt — pole paha. Kahju, et kohalike aborigeenide noori peresid sedasi ei toetata!” nendib Martti.

Siit tuleneb ka vastus Eesti riigile, omavalitsustele, pagulasorganisatsioonidele ja sallivuslastele, miks eestlased võõraid siia ei taha ja neid omaks ei võta. Süüria põgenikud on tegelikult Saksamaa ja Merkeli probleem, sest just sealt kostus võimas “Tulge kõik!”, mis pani liikuma isegi need, kes koju tagasi tahtsid — seetõttu polegi Eesti riigil vaja neid Euroopas ringitõmblejaid teist korda vastu võtta! Oma riik aga räägib eestlastele vaid seda, kuidas raha ei jätku, ei sünnitusosakondade ülalpidamiseks, ravirahaks ega paljuks muuks hädavajalikuks.