“Räägime asjast”: eesistujariik Eesti näitab üles täielikku selgrootust

Neegrid
Oktoobrikuu viimases raadiosaates “Räägime asjast” arutasid Mart Helme ja Martin Helme ning saatekülaline Henn Põlluaas, et miks on Eesti valitsus EL eesistumise ajal täiesti selgrootu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja aseesimehed Henn Põlluaas ja Martin Helme peaminister Jüri Ratase selgrootuse üle nn  pagulaskvoodi küsimuses. Nimelt teatas Läti valitsus hiljuti, et nemad ei ole nõus võtma vastu rohkem pagulasi, kui on Euroopa Komisjoniga varasemalt kokku lepitud. Seetõttu päris Mart Helme riigikogu infotunnis peaminister Rataselt, kas Eesti valitsusel on kava Läti eeskuju järgida ja piirduda juba kokkulepitud pagulaste vastuvõtmisega ja teatada samuti, et Eesti võimekus ei luba vastu võtta enamat pagulaste hulka.

Sellele küsimusele ei saanud Mart Helme konkreetset vastust. Helme sõnul hakkas peaminister leierdama juba varasemalt päheõpitud teksti, mille järgi ei kavatse Eesti pagulaskvooti suurendada ega rohkem immigrante vastu võtta. Samuti rääkis peaminister Ratas taas miljonist eurost, mille Eesti valitsus eraldas rändepõhjustega tegelemiseks ja nende lahendamiseks. Eesti on andnud praeguseks kokku 1,45 miljonit eurot, mille kasutegur on mõistagi keeruliselt mõõdetav.

Samas on pagulasteema väga kuum ja tõusnud uuesti Euroopa Komisjonis ja Euroopa Liidus teravalt päevakorda. Praegu on laual Euroopa Liidus Dublini süsteemi – pagulastega tegeleb see riik, kelle välispiiri kaudu immigrant Euroopa Liitu jõudis – muutmine ja keskse, alalise jaotuskava loomine. Terve rida riike, kaasa arvatud Läti, Austria uus valitsus ja Visegradi riigid on sellele kategooriliselt vastu.

Eesti on Euroopa Liidu eesistuja ja Euroopa Komisjonil on soov see küsimus lahendada selle aasta jooksul ehk Eesti eesistumise aja vältel. Kui Eesti eesistumise ajal ei tule valitsus oma positsiooniga Euroopa Liidu asjade komisjoni, ei ole valitsusel ka mandaati parlamendilt.

Martin Helme küsis peaministrilt, milline on Eesti valitsuse suhtumine Dublini süsteemi reformi ja kesksesse permanentsesse jaotamiskavasse. “Sealt ei tulnud mingisugust konkreetset vastust. Ratas läks meie peale ainult kurjaks, selle asemel, et kirjeldada Eesti positsiooni. Ta kordas lihtsalt varem öeldut, et sisserändekvooti ei muudeta ja kogu lugu. Aga kui luuakse alaline ja kõigile liikmesriikidele kohustuslik immigrantide vastuvõtmise kava, siis ei ole ju vabatahtlikkusest enam juttugi. Nagu aru saime, siis Eestil ei olegi ses osas oma seisukohta ja valitsus nõustub kõigi ettepanekutega, mis Euroopa Komisjonist siiapoole tulevad. Tavaliselt on nii, et eesistuja riik viib oma eesistumise perioodil Euroopa Komisjoni teemasid, mis sellele maale korda lähevad ja seisab oma seisukohtade eest jõuliselt, aga paistab, et Eesti kohta see ei kehti. Meie eesistumise põhieesmärk oli ära kulutada 75 miljonit eurot, mis eesistumise läbiviimisele kulub,” märkis Martin Helme.

EKRE riigikogu fraktsiooni ja erakonna aseesimees Henn Põlluaas nentis, et see, et Eestil puudub alalise jaotuskava loomise plaani kohta oma selge seisukoht, on lühinägelik ja näitab valitsuse erakordset hoolimatust riigi oleviku ja tuleviku suhtes. “See mõjutab ju ka meie koostööd ja läbisaamist meie regiooni teiste riikidega. Kui alaline ja kõigile kohustuslik immigratsioonikava Euroopa Komisjonis läbi läheb, siis ei küsi enam keegi meie käest, kas tahame kedagi vastu võtta või mitte. Meile saadetakse nad väevõimuga ja kui meil ei ole praegu oma seisukohta, siis hiljem pole lootustki enam midagi muuta,” märkis Põlluaas.

Läti nõustus varasema kokkuleppe järgi kahe aasta jooksul vastu võtma kokku 531 inimest: 295 Kreekast, 186 Itaaliast ja 50 Türgist. Tänaseks on neist inimestest suurem osa Lätist lahkunud.

Kommentaarid