“Räägime asjast II”: Siilist, Eesti ja Euroopa kaitsevõimest ning Iraani tuumaleppest

Õppus Siil.Õppus Siil.

Järgmises “Räägime asjast” saateteemas rääkisid Mart ja Martin Helme ning Henn Põlluaas õppusest Siil, milles Henn ka ise Ämaril kaasa lõi.

Hennu sõnutsi olid õppuste plaanid vägevad ja kogu aktsioon võimas, kuid tal jagus ka etteheiteid – nimelt on hea varustus Kaitseliidu lahinguüksustel, sisekaitseüksused aga on varustatuses justkui teisejärgulised ja see viib meeste motivatsiooni alla. Õppusel aga proovisid nad järele ka tegutsemise side mahasurumise korral, kus asjad tuli läbi mängida pliiatsi ja paberiga.

Kuigi Mart Helme nentis, et mõnisada kaitseliitlast jäävad Vene dessandi korral Ämari kaitsmisel hätta, tunnustas ta, et Eesti liigub riigikaitses õiges suunas ja selliste õppustega saab probleemid kaardistada. Martin Helme sõnul oligi kuni pronksiööni kõik paberil, sealhulgas ka mobilisatsioon.

Mart Helme sõnas, et ameeriklaste hinnangul on neil olemas võimsus venelaste tulejõu mahasurumiseks ja koridori loomiseks, mille kaudu Baltikumi vägesid paisata. Martin Helme rääkis ka sellest, et meie jalavägi on tasemel, puudulik on keskmaaõhutõrje, soomusmanöövrivõimekus ja rannakaitse.

“Liitlaste siinviibivad väed on allutatud meile, meie staap suunab ja kasutab neid,” selgitas Mart Helme, kelle sõnutsi tähendab liitlaste üksuste siibviibimine, et need riigid on kohe ka sõjas. Paraku pole praegu näiteks Poolal võimekust meile siia appi tulla, vaid nad tegutsevad oma territooriumilt, kuid saavad Kaliningradile surudes ka meid aidata.

Henn Põlluaas nentis, et venelased on samuti näiteks Ämari hõivamise läbi harjutanud ja Zapad oli kogu Baltikumi hõivamise õppus, ameeriklased aga on asunud täiendavalt vägesid Euroopasse koondama, et  vajadusel NATO liitlasi aidata.

Edasi läks jutt sellele, et tekkinud on konflikt suurte Lääne-Euroopa riikide ja USA vahel, kusjuures Angela Merkel ütles neljapäeval, et Euroopa ei saavat Ühendriikide kaitsele enam loota. Martin Helme sõnul ongi eurooplased senini USA sõjalisel võimekusel ja kaitsekulutustel liugu lasknud. Henn Põlluaasa meenutamist mööda oli Saksamaal enne kaitsekulutuste allalaskmist 20 diviisi poole miljoni mehega, nüüd on 3 diviisi 30 000 sõduriga, tuhatkonna tanki asemel on neid 300, lennukeid on järel 100, kuid enamik sellest tehnikast vajab remonti või ongi juba liikumisvõimetu, samuti puudub varustus.

Martin Helme sõnul räägitakse sageli, et Eesti justkui õhutaks sõda, kuid rahu nimel peabki sõjaks valmistuma. “Ajalugu on näidanud, et sõdu kutsuvad esile nõrgad riigid, eriti kui neil on selline oportunistlik naaber nagu Venemaa,” nentis ta. Henn Põlluaas lisas, et see naaber on kuulutanud meid oma mõjusfääris olevaks ja igal aastal 9. mail näeme me, milline “surematu polk” neil siin varuks on. “Eesti on eelmiste kaitseministrite ajal unarusse jätnud laskemoona muretsemise,” heitis ta kivi kartellierakondade kapsaaeda.

Viimase teemana oli saates “Räägime asjast” jutuks USA taganemine Iraani tuumaleppest.

Martin Helme märkis ära, et USA president Donald Trump viib süstemaatiliselt ellu oma valimiseelseid lubadusi, kuigi tema vastu on kogu riigisüsteem, FBI, meedia, Hollywood, isegi Google ja Facebook – ta viis ellu maksureformi, taganes kliimaleppest, asus ehitama tara Mehhiko piirile, võttis käsile illlegaalid ja toetus temale aina tõuseb. EKRE silmis on eriti oluline see, et Trump pani ametisse konservatiivsed kohtunikud.

Mis aga puutub Iraani tuumaleppesse, siis juhtis Martin Helme tähelepanu sellele, et pärast sanktsioonide mahavõtmist jätkas Iraan siiski oma tuumaprogrammi, hakkas tugevamalt rahastama terrorismi, lõi oma baasid Süürias ja Jeemenis, laiendades seal sõda – ja kõike seda Euroopa poolt investeeritud raha kasutades! Nüüd ongi Lääne-Euroopa oma raha pärast mures.

Henn Põlluaas täpsustas, et Iraan on loonud oma ballistilised raketid, kusjuures on ta osaline Põhja-Korea sõjaliste programmide arendamisel, vahendades Venemaa tehnilisi saavutusi. “Maailmale pole lahti seletatud sedagi, miks USA tuumaleppest lahti ütles,” lisas ta.

Martin Helme sõnul on nüüd välja kujunenud olukord, kus vastastikku on sunniitlik Araabia, Iisrael ja USA ning Iraan, Venemaa ja Süüria režiim, kaude on viimase poolel ka Euroopa Liit, kes eelistab pommipanijate hirmus agressiivsete moslemite ees pugeda. Mart Helme sõnul on võimalusteks see, et Iraan ja Venemaa tõmbuvad tagasi või et tuleb suurem konflikt, kusjuures piirkonnas on teisigi suurjõude, nagu näiteks Türgi. Iisrael oma 200 tuumalõhkepeaga ei lubaks aga kunagi Iraanil tuumarelvani jõuda.

Kuna kõik piirkonna riigid, ka Saudi Araabia, üritavad tuumarelva luua, siis võib olukord peagi kontrolli alt väljuda, sest sealse temperamendi juures võib isegi tuumaheidutus ruttu sõjaks kasvada. Igal juhul on Trump omapoolse lahenduse välja pakkunud ja eurooplased mängivad Iraani tuumalepet elus hoides tulega.

Kommentaarid