“Räägime asjast”: IRL viib järjekindlalt ellu Jevgeni Kogani poliitikat

Jevgeni KoganJevgeni Kogan
Raadiosaates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme eesti keele rollist ja vene keele erakordselt jõulisest pealetungist, et mitte öelda eestlaste lausvenestamisest.

“Käisin hiljuti Haapsalus inimestega kohtumas ja seal tuli jutuks vene keele igakülgne nõudmine erinevates töökuulutustes. Kui tahad Eestis kuhugi tööle kandideerida ja saada, pead oskama vene keelt. Ja kui ei oska, siis ei saagi tööd,” rääkis Martin Helme.

Mart Helme sõnul toimub Eestis venelaste aina aktiivsem ja mastaapsem poputamine. “Küsimus on, kelle initsiatiivil vene keele oskuse nõue tööpakkumistesse kirjutatakse. Kas keegi sosistab tööandjatele kõrva, et hoiame ja toetame ikka oma koduvenelasi ja nii on mõistlik või kust see hoiak tuleb. Selle asemel, et oleksime liikunud 27 aasta jooksul eesti keele ja Eesti riiklikuse kindlustamise suunas, oleme kollaborantide, poliitkorrektide, internatsionalistide, globalistide juhtimisel läinud järjekindlalt selles suunas, et eesti keel ja meel, Eesti rahvusriik, rahvuslikkus ja meie põhiseadus oleksid justnagu midagi ajalukku jäänut. Seda peab isegi häbenema. Ja selleks, et seda häbeneda, peamegi olema suuremeelsed ja lahked ning pakkuma eriprivileege venelastele,” on Mart Helme nördinud.

Martin Helme sõnul on seejuures vene keelele suunanäitajaks avalik sektor. “Kõik ministeeriumid ja muud asutused on teinud oma koduleheküljed mitmekeelseks, lisaks vene keelele on valdavalt olemas ka inglise keelne versioon. Erasektoris vohab vene keel samuti, aga eelkõige veab venestamist avalik sektor. Toon näite viimasest rahvusringhäälingu nõukogust. Rahvusringhääling otsib endale siseaudiitorit. Nõukogu liikmete ette toodigi mõningate kandidaatide elulood ja dokumendid. Aga ühe kandidaadi materjalid olid kõik inglisekeelsed. Loomulikult ma oskan inglise keelt ja sain suurepäraselt aru, mis seal kirjas oli. Ma sain ka sellest aru, et tegemist oli eesti venelasega, kes selle asemel, et eesti keeles esitada oma elulugu, kirjutas selle inglise keeles. Mina küsisin, et vabandage, mis siin toimub!? Miks te tulete eesti asutusse võõrkeelsete dokumentidega? Lõpetame ära, lükkame selle avalduse kõrvale. Mind ei huvita, kas dokumendid esitatakse hiina, suahiili, süüria või vene keeles. Kogu dokumentatsioon peab iseenesest mõistetavalt käima Eesti riigis ja Eesti rahvusringhäälingus eesti keeles. Ja kui te, ülejäänud nõukogu ja rahvusringhäälingu juhatus, ei pane seda tähele – nad ei pannudki seda tähele -, siis on asjad ikka väga halvasti,” meenutas Martin Helme hiljutist rahvusringhäälingu nõukogu koosolekut.

Mart Helme refereeris Vikerraadio saadet “Keelekõrv”, kus keeleteadlane Mart Rannut rääkis, et just eelkõige eesti ettevõtjad on need, kes eriti kadakasakslikul moel püüavad oma firmasid turundada ja reklaamsilte valmistada eeskätt inglisekeelsetena. “Kuna seadus nõuab aga ka eestikeelse sildi ja reklaami kasutamist, siis kõige kurioossema näitena tõi Rannut välja ühe juhtumi, kus eesti ettevõtja oli oma eestikeelse firma nime pannud uksemati peale äri sissepääsu ette. Kui eestlane ise ei hooli karvavõrdki oma keelest ja kultuurist, siis oleme jõudnud täiesti katastroofilisse seisu,” nentis Mart Helme.

Martin Helme sõnul võib põhjus olla selles, et kuigi meid on siin peaaegu 30 aastat integreeritud, siis peaasjalikult sedapidi, et eestlasi on integreeritud venelastega, mitte vastupidi. “Meie oleme venestunud. Meid venestatakse,” rõhutab Martin Helme.

Mart Helme lisas, et tänaseks võime öelda, et 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses väga aktiivselt tegutsenud Interrinde löömameeste juht Jevgeni Kogan on võitnud. “IRL viib ellu praegu poliitikat, mida Jevgeni Kogan juba toona nõudis: Kogan tahtis kakskeelset Eestit, Kogan soovis nullkodakondsust, Kogan nõudis Eesti vabariiki, mis oleks täiesti uus riik, mitte taastatud ajaloolise järjepidevuse, Tartu rahulepingust lähtuval alusel. Nüüd me näeme, et alates president Kersti Kaljulaidist lõpetades Helir-Valdor Seederiga nõutakse meilt täpselt sedasama. Kusjuures suur osa sellest on juba ära tehtud,” tuletas Mart Helme meelde.

Martin Helme sõnul tuleb kakskeelsus kiiresti ja armutult lõpetada. “Ei ole nii, et eestikeelne tekst on kuidagi miniatuurses fondis paberinurgas ja kirillitsas tekst ilutseb suurelt ja väljapaistvalt keset reklaamplakatit. Ma tean, et see tekitab tohutut pahameelt ja mitte ainult siinsetes venelastes, vaid ka neis eestlastes, kes panevad eestikeelse reklaami jalamatiks, aga see on vaja ära teha: Eestis peab kõikjal ja kõigi jaoks olema eesti keel asjaajamise ja suhtluskeeleks. Vastasel korral läheme lihtsalt liivlaste teed ehk meie keel sureb välja,” hoiatas Martin Helme.

Kommentaarid