03.06.2018
EKRE on teinud palju pikette ja meeleavaldusi massiimmigratsiooni vastu.
Pühapäevases saates “Räägime asjast” oli koos Mart ja Martin Helme ning lisaks ka Sinise Äratuse liider ja EKRE juhatuse liige Ruuben Kaalep, esimeseks teemaks aga olid mitmete erakondade volikogudes ja üldkogudel seatud plaanid rahvuskonservatiivide pilgu läbi vaadatuna.
Martin Helme nentis, et IRL-i nüüd enam pole, on surnust äratatud Isamaa, kes peaks olema justkui uus erakond, kellel polevat mingit pistmist senise äpardunud valitsemisega. Mart Helme juhtis tähelepanu sellele, et nii IRL kui ka oma volikogu kokku kutsunud sotsid on üle võtnud EKRE poolt välja pakutud tagasirände teema, olles selle endale suupärasemaks muutnud. “Nad on kogu aeg olnud valitsustes, kelle poliitika on suured piirkonnad inimestest tühjaks teinud, ja nüüd ütlevad kahekeelselt – oi kui paha, mõned inimesed on ära läinud, tuleb nad tagasi tuua!” pahandas Mart Helme. Martin aga meenutas, et sedasama skisofreenilist juttu tagasirände ja regionaalpoliitika vajadusest rääkiv Jevgeni Ossinovski oli ise sünnitusosakondade sulgemise algataja.
Edasi läks jutt sellesama Ossinovski algatatud laste tuleviku rahastamise fondile, mis tähendaks teise pensionisamba kombel lapsevanemate raha andmist pankade kätte, kes teevad sellega omakorda endale raha, inflatsioon aga sööb lastele investeeritud sissemaksed poole väiksemaks ja noore inimese 18-aastaseks saamisel ulatavad võimulolijad talle selle nuditud summa heategija näoga kätte. Seejuures maksavad vanemad sellelt rahalt makse, inflatsioon kahandab summa väärtust ja hiljem tuleb uuesti saadud rahalt taas makse maksta. Martin Helme lisas, et säästmine on muudetud kahjulikuks, sest intressid on olematud, aga raha väärtus langeb ning tegu on jällegi pankurite skeemitamisega, et inimestelt raha kätte saada.
Kuna sotsid soovivad endale uues Riigikogus 20 kohta saada, siis Martin Helme hinnangul suudaksid nad seda vaid ennast täiesti praegusest valitsuspoliitikast isoleerides saavutada, ning Ruuben Kaalep lisas, et praegu tekitab SDE oma poliitikaga pigem EKRE-le parlamendikohti juurde. Mis aga puutub Isamaasse, siis Martini sõnul plagieerib zombi-Isamaa süüdimatu nahaalsusega rahvuskonservatiivide teemasid, kusjuures nad ei hakka sellest kohe kindlasti midagi korda saatma.
Mart Helme juhtis tähelepanu sellele, et meedias rääkisid uuest Isamaast mitte selle praegused liidrid, vaid nn “vanad kampsunid”. Ruuben Kaalep lisas, et isamaalased ei saa aru, mis on EKRE populaarsuse taga ja nad ei hakka kunagi ka rahvuskonservatiivide ülipopulaarseid ja samas radikaalseid seisukohti, nagu immigratsiooni lõpetamine, isegi mitte jutuks võtma. “Nad on poliittehnoloogid, mitte trendide loojad, vaid jahtijad, kes jälgivad lainteharja, et sellele järgneda,” võttis Martin Helme kokku.
Mart Helme sõnul on talt küsitud, et mis siis muutub, kui EKRE võimule saab. “Meiega muutub kõik, nagu Trumpiga Ameerikas – me hakkame kõike tegema ainult rahvuslikest huvidest lähtuvalt, kus kogu “euroopalike väärtuste” mõju hajub,” selgitas ta. Martin aga nimetas naerukohaks Keskerakonna volikogul esitatud eetikakoodeksit: “Jutuks ei peaks olema mitte see, kas üks või teine asi on seaduslik, vaid see, kas see on moraalselt õige – see majakas peaks igal inimesel endal olema, aga kui seda pole, eks siis ongi koodeksit vaja,” lisas ta. Mart Helme sõnul elabki Eesti praegu topeltstandardite maailmas.
Teemaks võeti ka KE jutt neljarealistest teedest, mida nad kavatsevat rajada ja Martin Helme sõnul on see nii loomulik vajadus, et need tehakse nagunii, ja seda lubavadki kõik erakonnad, minister Simsoni lubatavad aga peaksid tulema vajadusest kitsamad ja seega ohtlikumad. Martin Helme rääkis ka Siret Kotka-Repinski algatatud arutelust rahvastikuteemal. Kogu seda käsitlust nimetast ta ohtlikuks, sest väljapääsu nähakse ikkagi sisserände kasvus, mille tagajärjel eestlaste protsent väheneb.
Mart Helme sõnul tegeleb Keskerakond venestamisega, mida kavatseb teha ka Eesti 200, mille algataja Kristiina Kallas propageerib kakskeelseid koole. Ta tõmbas paralleele Brežnevi aja ja tollase hariduministri Elsa Gretškina venestamispoliitikaga, mille juures on Eesti tagasi, sest slaavlasi voolab sisse sama palju kui tollalgi ning venekeelestumisega tahetakse alustada juba algklassidest saati. Ta juhtis tähelepanu sellele, et nooremad põlvkonnad, kes pole nõukaaega näinud, ei saa arugi, et praegu korratakse just tollast poliitikat.
Martin Helme osutas sellele, miks ei peaks esiplaanile tõstma mitte esimese, vaid kolmanda ja nelja lapse sündi – esimesi lapsi sünnitavad või hakkavad sünnitama selle väikese 1990. aastate põlvkonna naised, kes tahavadki piirduda ühe või mõne lapsega. Neid naisi on kolmandiku võrra vähem kui seniseid sünnitajaid, seega peaks põhirõhu asetama neile naistele, kes soovivad palju lapsi. Eestile oleks optimaalne umbes 20 000 sündi aastas, millest jääb praegu üle 5000 puudu. “Rahvaarvu hoiavad üleval kolmanda ja neljanda lapse sünnitajad,” täpsustas Helme.
Martin Helme kordas veel kord, et jutt ei ole mitte rahvastikust, vaid eestlastest – rahvaarv on juba 3-4 aastat tänu sisserändele suurenenud, eestlaste osatähtsus aga väheneb. Sellise poliitika tagajärjel ei saa Tallinnas sageli enam eesti keelega hakkama, meile on ilmunud umbkeelsed arstid, nagu ühe naise elu ohtu seadnud ukrainlasest arst Hiiumaal, Tallinn on täis Vene numbrimärgiga autosid, mida kasutavad siin töötavad “ajutised” töölised, EAS aga muretseb, et võõrtöölistele tehtavat isegi eesti keele algtaseme nõudega liiga.
“Meid ei huvita rahvaarvu vähenemine, vaid see, et eestlased jäävad vähemusse – meie rahvaarv olgu kasvõi pisut üle miljoni, kuid eestlased peavad olema absoluutses enamuses!” rõhutas Martin Helme. Mart Helme rääkis sellest, kuidas sisserände tagantõukajad räägivad tööjõu vajadusest ning pensionide väljateenimisest, samuti sellest, kuidas 2050. aastal olevat puudu sada tuhat töökätt, kuid tegelikud arvud ütlevad, et tänu innovatsioonile kaob hoopis 50 000 töökohta.
Siit jõuti teemaga ajakirjanduses levinud jutuni, kuidas Mart Helme olevat võrrelnud neegrite päid selle õõnsa heliga, mis tekib lauale koputades. Mardi sõnul ei rääkinud ta mitte neegritest üldse, vaid konkreetsetest üliõpilastest, keda tal tuli õpetada, ja teda pani imestama, kuidas ülikoolid on neid üldse vastu võtnud, nagu paljusid praegugi Tallinna linnapildis esile kerkivad aafriklasi. “See on kontingent, kes esitab copy-paste kursusetöid, istub loengul telefoni vahtides ja tunneb huvi vaid selle vastu, et punktid kätte saada – selline käitumine on mulle õppejõuna alandav,” märkis ta.
Martin Helme sõnul saavad sellised “tudengid” elamisloa ja nad ei pea Eestist lahkuma ka siis, kui välja kukuvad, ning Mart Helme lisas, et peamised õppeprotsessist kadujad olidki neegrid ja araablased. Ruuben Kaalep hoiatas, et ülikoolid kavatsevad edaspidi tõsta välisüliõpilaste arvu.
“Kõik see jutt töökäte vajadusest ja integreerimisest on vale – majandus kohandub rahvastikule, mitte rahvastik majandusele,” väitis Martin Helme, kelle sõnul paljastasid Eesti riigi hävitajad oma tegeliku näo pagulaskriisi ajal, ja kuna neil neegrite ja moslemite sissevedu takerdus, siis rõhuvad nad nüüd tööjõule ja pensionide väljateenimise vajadusele, et rahvastiku väljavahetamist jätkata. Ruuben Kaalepi sõnul aga pole eestlased juba ammu oma maal nii kehvas seisus olnud kui praegu.