11.02.2018
“Räägime asjast I”: nii nagu Isamaaliit tegi kaupa internatsidega, teeb IRL venemeelsetega
Pühapäevases Tre Raadio ja Kuressaare Pereraadio saates “Räägime asjast” olid taas mikrofonide ees Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme, teemadeks nädala jooksul Riigikogus kogetu ja uudised laiast maailmast.
Riigikogus tegi EKRE järelepärimise selle kohta, miks president Kaljulaid ja Eesti eriesindaja EL-i juures Matti Maasikas on nii kindlasõnaliselt lubanud, et Eesti maksab sõnakuulelikult EL-i eelarvesse täiendava summa. Mart Helmele meenutab see nõukogude aega, mil pioneerid raporteerisid fanfaarihelide saatel, et rühm on tegevuseks valmis.
Martin Helme sõnul ei tohi president ei seaduse ega ka poliitilise kultuuri järgi oma nina eelarveküsimustesse toppida. “Võimude lahususest ei saa siin enam rääkida, sest president on raporteerinud Junckerile nõustumisest, ta on võtnud selle õiguse valitsuskabinetilt, ei Riigikogu suures saalis ega komisjonides pole seda küsimust arutatud,” rääkis Mart Helme ja Martin täpsustas, et suvisel puhkuste ajal käis see vaid mingi teemakirjana parlamendisiseses kirjavahetuses läbi.
Martin Helme tõi eraldi välja ka Riigikogu kantselei endise juhi Maria Alajõe pahatahtliku kombe sokutada tähtsad teated rutiinse kirjavahetuse sisse, kus need sageli märkamata jäid, sealhulgas ka kirjavahetuse kustutamise teate, ning samamoodi käis see ka EL-i eelarvemaksete suurendamise puhul. “Suured sigadused tehakse ära kas reedel õhtul kell viis või juulis puhkuste ajal,” rääkis ta. Valitsuskabineti vastavasisulist arutelu sisaldavad dokumendid said EKRE saadikud kätte alles pärast sellekohast teabenõuet, seega võttis ka valitsus rahastamisotsuse salastatuses ette. See, et Riigikogu komisjonides ja valitsuses on teemast räägitud, osutus tegelikult vaid formaalseks tagantjärele teabeks.
Martin Helme sõnul olid info konkreetsetest summadest valitsuse teemapaberite teises lisas, mis on taas ametnike üks oskusi infot varjata, sest lisasid tuleb sageli eraldi küsida. Kui asjad on otsustatud, siis öeldakse: “Miks te varem ei küsinud, nüüd on rong juba läinud!”
Martin Helme seletas lahti, kuidas meie poolt makstava 1 euro ja saadava 3,5 euro vahe väheneb kiiresti peale 2021. aastat; kuidas sellesse pole arvestatud meie Kreeka võlamakset ja kui lisada Eesti makse Brexitist jäävasse auku ning omaosalus Euroopa projektides, siis ongi Eesti andmise ja saamise suhe varsti sisuliselt võrdne, ehk maksame euro, tagasi saame natuke üle 1 euro, ja kui me kord saame aru, et EL meile enam midagi ei anna, on euroliit meilt ära korjanud kõige hinnalisema ehk parima tööjõu.
“Meile saavad siis järgi homoabielud, Süüria pagulased, EL-i ametnikud, miljoni eurodirektiivi, aga kasu enam pole,” ütles Martin Helme. Mart Helme lükkas ümber ka peaminister Ratase jutu väidetavatest EL-i antavatest julgeolekugarantiidest, sest Lääne-Euroopas käib ammu jutt Venemaa sanktsioonide mahavõtmisest. See aga tähendab, et Prantsusmaa ja Saksamaa on võimelised kauplema ka Balti riikide julgeolekuga, tõelised julgeolekugarantiid on tegelikult hoopis USA ja NATO. Mart Helme sõnul loob Eesti praegu endale reaalset riigikaitse asemel hoopiski paraadarmeed.
EKRE puudutas Riigikogus arupärimistel ja infotunni küsimuste kaudu justiitsministrile ka prokuratuuri omavoli ja kahtlustäratava tasuta õigusabi, kusjuures viimasega tegeleb riigi tellimusel üks IRL-i taustaga pankrotimeister ja suurvõlglane. “Seda oli kole kuulata, kuidas meile selgitati asju esimese kursuse juuratudengile mõeldud juriidiliste definitsioonidega,” meenutas Martin Helme.
Mart Helme aga tõi välja selle, kuidas justiitsminister rääkis prokuratuuri puhul kõrgendatud standarditest, samas aga sellesama tasuta õigusabi andva pankrotimeistri puhul ei lugenud hanke saamisel isegi poolsada tema vastu algatatud kohtuasja ega puudulik kogemus ja kompetents õigusabis. Helme sõnul on kogu valitsuskoalitsiooni puhul näha, kuidas suured tellimused antakse erakonnakaaslastele või nendega seotud firmadele, hoolimata nende ülihämarast taustast.
Järgmiseks teemaks oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori soov sülitada Eesti rahvale hinge, korraldades vabariigi juubeli ja märtsiküüditamise aastapäeva vahel nõukogude aega ülistava kontserdi, milles kohustatakse ka lapsi osalema. Piinlikut kavatsust üritatakse nüüd pehmendada, kuid IRL-i taustaga Aguri puhul ei võeta ürituse venemeelsust isegi jutuks. Martin Helme sõnul on GAG saamas oma koolile tuge keskerakondlikult linnavalitsuselt ja Agur sööb seetõttu KE peolt, võttes vastutasuks ette nõukaaja ülistamise.
Mart Helme valgustas sedasama tendentsi IRL-i ja Mart Luige koostöö kaudu linnavalitsusega, mida üritatakse näidata kui opositsioonilist käitumist. Sama on Helmede sõnul näha ka sotsi Jaak Juske puhul, kes on pärast GAG-i õpetajaks saamist samuti minetanud opositsioonilisuse ja muutunud sõnavõttudes hambutuks. “Raha paneb rattad käima ja kelle leiba sööd, selle laulu laulad,” võtab Mart Helme kokku. GAG-iga on kõvasti seotud ka Mihhail Kõlvart, kes on gümnaasiumiga seoses rikkunud paljusid seadusi.
Mart Helme meenutas veel, kuidas Isamaaliit läks omal ajal Tallinna volikogus võimu nimel kokkuleppele Kogani internatsidega ja sama teeb selle õigusjärglane IRL ka praegu. Neljapäeval oli Riigikogus arutlusel sots Anvelti algatatud relvaseaduse muutmise seadus, millega sotsid soovivad eesti rahvast relvitustada või vähemalt raskendada relvade soetamist, kuid nüüd tahetakse umbkeelsetel seda lihtsamaks teha, sest relvaeksamit ei pea tegema eesti keeles. Helme meenutas koridorikõnelust Liisa Oviiriga, millest kumas läbi sotside soov üldse rahvas relvadeta jätta, kuigi Eestis on sellel oluline riigikaitseline tagapõhi.
“Relvastatud rahvast kardab ainult totalitaarne riigikord,” võttis Mart Helme kokku. Mis aga puutub eelnõu sättesse, mille kohaselt saanuks relvaeksamist teha ainult eesti keeles, siis selle vastu hääletas taas ka IRL.
Helmed nendivad, et IRL-i kokkuleplus venemeelsetega kumab läbi igast seaduseelnõust, kus hääletamisel selgub, et nad hääletasid teisiti kui väidetavatelt rahvuslastelt võinuks oodata. Erakonna liidrid aga valetavad kõige selle kohta silma pilgutamata.