“Räägime asjast”: Pevkurist saab Reformierakonna kaubamärgi uuendamise esimene ohver

Tre ja Pereraadio saates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja erakonna aseesimees, EKRE aseesimees Martin Helme 12 000 liikmega Reformierakonna sisemistest heitlustest ja võbeldustest. Mart Helme nõustus Reformierakonna kõige pikaajalisema peaministri Andrus Ansipiga, kes lasi hiljuti oravapartei praeguse esimehe Hanno Pevkuri verbaalselt auklikuks. Kui Ansip teatas, et Pevkur ei saanud partei juhtimisega hakkama, sest ohkis ja väristas lihtsalt kätt, siis Mart Helme sõnul on soomlastel üks ilus sõna – sisu -, millest Pevkuril on selge puudus. 

“Pevkuril ei ole lihtsalt erakonna esimehe sisu. Ta ei suutnud oponente kõrvale suruda ega neid tasalülitada, relvitustada. Oponendid oleksid pidanud kas alluma juhatuse korraldustele ja soovidele või astuma mängust välja, aga Pevkur ei suutnud oma vastaseid panna oma pilli järgi tantsima. Ilmselt peab olema nõus Reformierakonna endise esimehe Andrus Ansipiga, kes ütles, et Hanno Pevkur ei saanud tööga lihtsalt hakkama,” rääkis Mart Helme.

Martin Helme sõnul oli Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri teade, et ta loobub kandideerimisest uuesti oravapartei etteotsa ja asub toetama Kaja Kallase kandidatuuri partei juhi ametikohale, üllatus ka Pevkuri kõige lähemate kaasvõitlejate jaoks. “Eelkõige näitas Pevkuri selline samm seda, et tal ei olnud võitlustahet, isu võidelda,” nentis Martin Helme.

Hanno Pevkuril oli erakonnas iseenesest toetus olemas, sest ta valiti ju Reformierakonna kongressil Kristen Michali ees ülekaalukalt erakonna esimeheks. Pevkur tegi partei sees ka palju tööd, suhtles ringkondadega ja erakonna jaoks olulisemate inimestega, kuid kõige verisemaid ja võimust ilma jäänud pooli ei suutnud ta lepitada. Pevkuri suurim viga oli ja on ilmselt selles, et ta ei suutnud inimesi innustada ega sööstnud ka ise kunagi eesliinil võitlusse.

Pevkuri on iseloomult pehme, viisakas ja alahoidlik tegelane, erinevalt oma eelkäijatest. Eriti Reformierakonna kõige legendaarsemast esimehest ja kõige staažikamast peaministrist Andrus Ansipist, kes oli totaalne autokraat ja ülbuse elav kehastus, kuid kelles oli erinevalt Pevkurist autoriteeti ja ambitsiooni teha tõeliselt suuri asju ja leppida vajadusel kokku ka siis, kui valitsuskriis oli käeulatuses.

“Pevkur mõtles ise erakonna esimeheks kandideerimisest loobudes, et kindlasti soovib ta säilitada riigikogu aseesimehe ametikohta, samuti kindlustab ta niimoodi oma koha ka järgmises riigikogu koosseisus,” lisas Mart Helme.

Samas on suur küsimärk Reformierakonna jaoks Euroopast justkui messiana Eestisse saabuv Kaja Kallas. “Selge on nüüd küll see, et Eesti eriteenistused on praeguseks loobunud mõttest luua riigikogu valimisteks päris uus erakond. Pigem uuendatakse Reformierakonna kaubamärki nii palju, et mängida riigikogu valimiste võit kätte nn uuenenud Reformierakonnale. Tõsi, uus oleks seal ainult juht, kelle reaalsest juhtimisvõimekusest ei tea me hetkel tegelikult mitte midagi,” nentis Mart Helme.

Küll on Martin Helme sõnul selge, et juhul, kui Kaja Kallasest saab tõepoolest Reformierakonna uus esimees, kergitab see poliittehnoloogiline liigutus kahtlemata erakonna reitingut, seda ehk paari-kolme protsendi võrra. Ühtlasi võib see tõus olla ajutine.

“Ma ei tunne Kaja Kallast isiklikult. Seetõttu ma ei tea, kas ja kuidas võiks Reformierakond tema juhtimise all muutuda või milline autoriteet võiks tal erakonnas olla. Väljastpoolt paistab, et tema renomee on puhas ja isegi isa luukered ei ole talle külge hakanud,” märkis Martin Helme.

Mart Helme toonitas, et Kaja Kallas on praegu Reformierakonna aseesimees, aga kui paljud inimesed teavad, et ta on erakonna asejuht. “Ma arvan, et seda teavad väga vähesed. Ta on olnud Eesti sisepoliitikas ikkagi täiesti kõrvaline tegelane ja varjus püsinud,” lisas Helme.