Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Räägime asjast I”: rünnak riiklike sümbolite vastu on Lääne poliitruumis koordineeritud

-
11.03.2018
Eesti rahvusvärvid
© UU

Pühapäevases saates “Räägime asjast” olid seekord koos Jaak Madison, Mart ja Martin Helme ning jututeemadeks hümniseadus, tselluloositehasega seonduv, Reformierakonna sisekliima ja maailmas puhkeda ähvardav kaubandussõda.

Martin Helme sõnul on EKRE algatatud hümniseaduse eelnõu lühike, heas eesti keeles ja aluseks võetud kümnekonna demokraatliku riigi, sealhulgas USA, Austria ja Läti analoogsed seadused. Valitsus toetas rahvuskonservatiivide eelnõu ja tavapäraselt järgneb sellega Riigikogu heakskiit, kuid sel korra järgnes hoopis koalitsiooni ulgumine, põhiseaduskomisjonis hääletati eelnõu maha ja IRL surus hümni kaitse hoopis lipuseadusesse.

Jaak Madison jutustas, kuidas komisjoni liikmetele tuli sel päeval kiri, et päevakorra kolmandaks punktiks on lipuseaduse täiendamine ja siis selgus, et hümniseadus on ära lörtsitud ja valitsuskoalitsiooni parteid üritavad EKRE eelnõust mööda hiilida. Edasist arutelu komisjonis nimetab ta ninanokkimiseks, sest hümniga seonduv viidi kõige võimatumatesse olukordadesse, kus seda õigesti teha ei saavat – peaasi, et mitte toetada seadust, millega tuli välja EKRE. Jaak Madison soovitas komisjoni liikmetel oma ideed täiendusena eelnõu esimesel lugemisel välja panna, kuid seda ei toetatud, tuldi ikkagi oma asjaga välja.

Hümniseaduse eelnõu järel on EKRE-t tabanud eriti vihased rünnakud, sest rahvuskonservatiivid tahavad kaitsta hümni selliste asjade eest, nagu see juhtus aastavahetusel. Martin Helmet on süüdistatud katsete eest tungida inimeste eraellu, sest, et ta nõudis välja ERR-i asjapulkade kirjavahetust hümni teemal aastavahetusprogrammis. “Kas minul nõukogu liikmena seda õigust ei olegi?” imestab Helme. “Mul ongi just kontrollimise kohustus, seda enam, et tegu on ametliku kirjavahetusega programmi teemal! Iga sellise koosoleku kohta tehakse memo, seega pole siin mõtet andmekaitsest rääkida!”

Martin Helme täpsustab, et käsk hümn aastavahetuse programmist välja jätta tuli Kadriorust ning sellesse on segatud presidendi kantselei, ERR, Tallinna linnavalitsus ja EV100 toimkond. Hümniseaduse äranullimise initsiaatoriks aga on IRL ehk “isamaaline õud”, eestlust vihkavad sotsid, rahvuslusega vehkima asunud Reformierakond, Keskerakond, kelle valijatest 90% ei pea seda hümni nagunii omaks, ja globalistide sabas sörkiv Vabaerakond, ning kõik sellepärast, et eelnõu taga on EKRE. Selle Riigikogu koosseisu puhul on läbi läinud ainult üks opositsiooni eelnõu.

Martin Helme sõnul on algne rünnak laulupeo vastu kasvanud rünnakuks riiklike sümbolite vastu, kusjuures üritatakse muuta hümni sõnu, nagu see on juba toimunud Kanadas, Saksamaal, Austrias ja mujalgi. Ründamiste ajavahe Lääne-Euroopas ja Eestis läheb Helme jutu järgi aina väiksemaks, mis näitab, et vasakliberaalid koordineerivad oma tegemisi ja nüüd võib rünnaku järel kuskil naaberriigis see kohe järgneda ka Eestis. “Kui me laseme asjad käest ega hakka kohe vastu, siis lähevad asjad ruttu käest,” ütles ta. Jaak Madisoni sõnul näitabki see, kui väga on hümni kaitset vaja.

Mart Helme annab kogu Eesti rahvale soovituse mõistus sisse lülitada. Nimelt on paljud lihtinimesed kaasa läinud sellega, et uus hümniseadus olevat ülepingutamine. Eriti vihane on Helme Carri Ginteri rumala juriidilise analüüsi üle. Rahvale aga ütleb ta: “Kõike seda, mille nimel seisid teie vanemad Balti ketis ja lauluväljakul, tahetakse hävitada ja paljud teist irvitavad nüüd selle üle, mille me seal saavutasime – oma hümni ja riigi üle! Mõelge selle üle ja tulge mõistusele!”

Martin Helme tuletas meelde, kuidas ka Artur Talvik ütles, et Vabaerakond ei tegele selliste jamadega, nagu hümniseadus. Kuigi eelnõus on ära selgitatud, et hümn on üldkasutatav ja kohustuslik on see riiklikul tseremoonial, on globalistid selle arendanud maksimalismini, nagu peaks ametnik seejuures kõrval viibima ja kodus laulda ei tohi.

Mart Helme meenutas, kuidas lapsed laulsid ühel kooliüritusel hümni ja nad kõik oskasid seda. “Enne meid ei olnud “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” hümnina kirja pandud ja seegi oleks võit, kui ta lipuseaduses kirjas on – aga me surume hümniseaduse läbi, ja kui mitte nüüd, siis pärast valimisi,” lubas ta.

Martin Helme lisas, et võite on tegelikult kaks – rahvuskonservatiivid paljastasid ka libaisamaalased, kes ei seisa rahvusluse eest. Ta osundas ka IRL-i agooniale, kes üritab tulumaksuseadust tagasi keerata, sest see nende poolt ellu viidud seadus pole tööle hakanud; nad on rahanduse kaosesse paiskamisele kaasa aidanud, ses maksuseaduste ümbertegemisega seonduv nõuab igal aastal 1,5-2 miljonit.

Jaak Madison täpsustas, et kui EKRE-lt küsitakse, kust nad võtavad raha oma lubaduste täitmiseks, siis just sellistest kulutustest seda võetaksegi ning Martin Helme lisas sinna ka näitena ID-kaartide jamade kulu, millesarnastelt raiskamistelt ongi võimalik kokkuhoidu teha.