Riigi rahastatav (multi-)kultuurileht “Sirp” jättis avaldamata Kirjanike Liidu järelhüüde Onu Bellale

Eesti Kirjanike Liidu liige Aapo Ilves juhib tähelepanu sellele, et kultuurileht “Sirp” ei avaldanud Kirjanike Liidu järelhüüet meelelahutustegelasele, muusikule, ajakirjanikule ja kirjanikule Igor Maasikule ehk Onu Bellale.

Igor Maasikut Eesti Kirjanike Liidu liikmeks soovitanud kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese sõnul on tema teostes küllaga ilukirjanduslikku särtsu ja intelligentse sõnaseade hoogu, liiatigi on Onu Bella loomingu hulgas olemas ka puhas ilukirjanduslik proosaraamat ning tema laulutekstid klassifitseeruvad kahtlemata poeesiaks.

Kirjanike Liidu järelhüüdes on muu hulgas kirjas, et Tartu vaim on taaskord õhem. “Nimetada Onu Bellat pelgalt meelelahutajaks oleks sama rumal, kui Cheopsi püramiidi kohta putka öelda,” mõtiskleb Aapo Ilves. “Mitte ainult ulakad-vaimukad laulutekstid ja ülevõlli esinemismaneer, mis tagasi mõeldes muheluse suule toovad, vaid ka väga hea keeletunnetusega raamatud, näitlejatööd, eklektiline muusikataju ja selle jagamine, üle kõikide mõistuste pikad ja põhjalikud raadioloengud ning üleüldse kogu Onu Bellaks olemine, see vabaduse, tarkuse ja iseolemise kindlus on see pärand, mille üle tuleb Igor Maasikule põhjatult tänulik olla.”

2015. aasta mais saatis Aapo Ilves Eesti Kirjanike liidu toonasele esimehele Karl Martin Sinijärvele sellise e-kirja: „Hää KMS, see meil on mõeldud Kirjanike Liidu juhatusele soovituskirjaks Igor Maasiku ehk Onu Bella EKL liikmeks võtmiseks. Ma olen neid Onu Bella raamatuid lugenud, nad on mul kodus olemas, riiulis kõrvuti teiste Eesti kirjanike teostega. Isegi, kui mõni OB raamat võib tunduda pelga memuaristika või rakendusliku nipiraamatuna, on ka nendes küllaga ilukirjanduslikku särtsu ja intelligentse sõnaseade hoogu, liiatigi on OB loomingu hulgas olemas ka puhas ilukirjanduslik proosaraamat ning tema laulutekstid klassifitseeruvad kahtlemata poeesiaks. Mistap soovitan Igor “Onu Bella” Maasik tema sooviavalduse põhjal Eesti Kirjanike liidu liikmeks võtta. Tema särav isiksus oleks EKL-i hallis peenras tõeliselt kauniks õieks.“

Juku-Kalle Raid, hilisem Onu Bella kirjastaja, lisas omapoolses soovituskirjas täpsustuse: „Asi on selles, et Onu on hea kirjanik ja minu arust on see tõik kirjanike liiduga ühinemisel küllaltki oluline.“

“Õnneks polnud me Kirjanike Liidus ainsad targad inimesed ja nii arvatigi Onu Bella auväärse kutseühingu liikmeks. Kahjuks, nagu me nüüd nentima peame, ei olnud seda rõõmu kauaks. Igori kassid ja dendropargike peavad temata hakkama saama ja samamoodi Eesti kultuur, milles Onu Bella jälg on ilmselt palju suurem, kui me praegu veel hoomata oskame,” lisab Aapo Ilves.

Samas leidis „Sirp“ leheruumi Eesti laulupeotraditsiooni ja laiemalt eestlust halvustavale artiklile (http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/luhike-ulevaade-eestist-kui-apartheidiriigist/), mis ilmus vahetult pärast mullusuvist Noorte laulu- ja tantsupidu, ning teistelegi kahtlase väärtusega artiklitele. Aapo Ilvese kirjutatud järehüüde mitteavaldamist pole “kultuurileht” põhjendanud.

Ajalehe „Sirp“ ilmumist toetab SA Kultuurileht kaudu Eesti riik.