Riigireformi mõttekoda murrab sisse lahtisest uksest: EKRE on kõike seda juba öelnud

Eesti lipp Pika Hermanni tornis.Eesti lipp Pika Hermanni tornis.

Alles ilmus välja Eesti 200, nüüd järgnes riigivõimu tegemistesse juba üdini segatud ettevõtjate pöördumine ja jääb üle vaid mõistatada — kes tormab järgmisena riiki päästma.

Esmaspäeval lainevahtu löönud 28 ettevõtja pöördumine torkab lisaks päris asjalikele punktidele silma ka oma loosunglikkuse ja kantseliidi poolest, kuid veelgi küsitavamaks muudab selle vajaduse teadmine, et absoluutne enamus nende ettepanekutest on kirjas nii EKRE 2015. aasta valimis- kui ka erakonna konservatiivses programmis. Need pole rahvuskonservatiivide poolt ellu viidud vaid seetõttu, et EKRE pole veel võimule pääsenud, kuid järgmiste valimiste järel võtab erakond selle kindlasti ette.

Need 28 inimest on paraku olnud nii võimu kui ettevõtluse juures ega ole siiani midagi asjalikku teha suutnud, seetõttu võib eeldada, et tegu on ühe valimiseelse veesogamisega, mille ülesandeks on asjad võimalikult segaseks ajada. Kogu initsiatiiv on pandud vormi, mis teeks au ka NLKP poliitbüroo ametlikule dokumendile ehk siis jutt käib sellest, mida algatajad teeksid — aga seda on vaja ka ellu viia, milleks need mehed küll nende senist tegevust jälgides võimelised pole.

Uued Uudised võtsid aluseks ERR-i poolt välja nopitud “Riigireformi sihtasutuse olulisemad ettepanekud” ja leidsid neile EKRE programmidokumentidest üksikasjalikumad vasted, mis otseselt või kaudselt ühtivad ja tõestavad — “28 initsiatiiv” murrab sisse lahtisest uksest!

28: Ametnike arvu vähendamine poole võrra, ministeeriumide arvu vähendamine, avaliku võimusektori oluline kokkutõmbamine ja sellele tehtavate kulutuste vähendamine samaaegse efektiivsuse tõstmisega.

EKRE: Vähendame valitsemissektori kulusid ja koosseisu. Vaatame üle riigiametnike tasustamise ja muudame selle läbipaistvaks. Kaotame palgale lisanduvad põhjendamatud hüvitised ja lisatasud. Kaotame dubleerivad riiklikud asutused ja tarbetud menetlused, optimeerime riigiasutuste koosseise. Seadustame riigiametnike vastutuse ametikohustuste täitmise eest ja tekitatud kahjude hüvitamise. Muudame avaliku teenistuse seadust, tagamaks läbipaistvat töökorraldust ja tasusüsteemi ning innustamaks ametnikke probleemidele lahendust otsima. Loome riigi ja kohaliku omavalitsuse vara täieliku registri, vähendades nn hämarate tehingute võimalust. Seadustame kõigi avaliku sektori ametite, juhatuste, nõukogude jne depolitiseerituse ning kohustuse palgata kõigi haldusüksuste ja riigi osalusega ettevõtete vastutav personal kutseoskustel põhinevate ja avalikustatud parameetrite alusel.

28: Omavalitsuse suuruseks maakond.

EKRE: Jaotus haldusüksusteks peab vastama kodanikuühiskonna nõuetele, ökonoomsusele ja haldussuutlikkusele. Avalike teenuste kvaliteedi ning parema kättesaadavuse huvides peame vajalikuks seadusandlikult täpsustada kesk- ja kohaliku võimu tulude ja kulude vahekorda, kohustusi, õigusi ja vastutust. Viime omavalitsustele pandud kohustused tasakaalu eraldatud rahaliste ressurssidega, mis peavad kasvama riigieelarvega ühes tempos. Analüüsime haldussüsteemi ning reformime selle tõhusalt toimivaks senisest märksa väiksemate halduskuludega. Kaotame ametikohustuste ja ametkondade dubleerimise otstarbetud ametid, samuti maksumaksja raha raiskavad halduskorraldused.

28: Riigikogu vähendamine 10-20 koha võrra.

EKRE: Seame sisse ja seadustame Riigikogu saadikute seotuse mandaadiga ja nende tagasikutsumise korra. Taastame süümevande ja kehtestame reaalsed meetmed selle rikkumise eest. Riigikogu saadikute palka hakkame arvutama mediaanpalga järgi. Kaotame Riigikogu saadikute lisatasud ja kompensatsioonid. Palk peab olema seotud reaalse tööga komisjonides, saalis või lähetustes. Jõustame Riigikogu ja valitsuse liikmetele keelu saada tulu osalemisest haldusüksustes ja riigi osalusega ettevõtteis otseselt ja/või kaudselt

28: Rahvaküsitluste ja -hääletuste laiem kasutamine.

EKRE: Seadustame rahvaalgatuse võimaluse riiklikul tasandil. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum.
Seisame kodanike sõna- ja mõttevabaduse eest. Arendame kodanike poliitikas osalemise mehhanisme (kooskõlastusmenetlused, referendumid, veebiportaalid jne).

28: Presidendile vaid üks ametiaeg.

EKRE: Seadustame presidendi otsevalimise ja kandidaatide ülesseadmise rahva poolt.

28: Kohtud justiitsministeeriumi alt välja.

EKRE: Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks teeme kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Kiire ja õiglase eeluurimise ning kohtumenetluse tagamiseks kehtestame mõistlikud tähtajad. Eeluurimisel ja jälitustegevuses toimepandud inimeste põhiõiguste rikkumine ja ebaproportsionaalselt suur riive toovad kaasa vastavate ametiisikute vastutuse ning tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise. Astume õigusriigist õiglusriiki, et kehtiks nii õigus kui õiglus. Seaduse keel peab olema üheseltmõistetav ning õigusabi alati ja kõigile kättesaadav.

28: Õigusloome mahu vähendamine 25 protsenti.

EKRE: Selgitame koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning teeme need ümber, et muuta majanduskeskkonda ettevõtjasõbralikumaks.
Seadused peavad olema täpsed ja ühesed, et nad ei annaks riigiametnikele ja poliitikutele võimalust küsimusi oma äranägemise järgi tõlgendada. Tuleb tagada kõigi seaduste ja rahvusvaheliste lepingute vastavus põhiseadusele. Põhiseadust tuleb täiendada sättega, et temaga vastuolus olevad välislepingud on automaatselt õigustühised. Seadused ja nende kohaldamine peavad vastama inimeste õiglustundele ning andma turvatunde ja kindluse elu kavandamiseks. Õigusriigi põhimõtte rakendamisel ei või teha erandeid. Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid.

Kui jälgida ettevõtjate nõudeid, mis puudutavad pädevuste delegeerimist, teenuste sisseostmist era- või kolmandalt sektorilt; riigi osaluse süstemaatilist ja läbimõeldud vähendamist ettevõtluses ning erastamise jätkumist; avaliku võimu asutuste konsolideerimist ja delokaliseerimist; kesksete ja kõrge kulukusega avalike teenuste – (kõrg)haridus, meditsiin, sotsiaalkaitse –võimekuse kasvuks erakapitali kaasamist; eravahendite kaasamist riikluse arendamisse ning avalikes teenustes konkurentsi soodustamist, siis torkab silma see, et need inimesed ei taha mitte säästlikku ja efektiivset majandamist, vaid erastamist, ning nende sooviks on pääseda riigieelarve rahade kallale.

Kommentaarid