Rootsis taaselustatakse viikingiaegset keelt

Lääne-Rootsis Älvdaleni vallas räägitavat älvdali keelt ootab taaselustamine. Seda keelt kõneleb vaid 2500 inimest, mistõttu see osa Rootsi ajaloost on äärmiselt ohustatud.

Älvdali keel põlvneb vananorra keelest, nagu ka rootsi ja norra keel. Varem peeti seda rootsi keele murdeks, kuid uurijad on jõudnud järeldusele, et tegu on täiesti omaette keelega. Norralased, rootslased ja taanlased suudavad tänapäeval omavahel suhelda, älvdali keele kõnelejad aga saavad aru ainult üksteisest. Älvdali keelt oskab alla kuuekümne lapse, mis tähendab väga tõsist olukorda. Heaks uudiseks on aga, et Älvdaleni vallas on alustatud programmiga, mis õpetab lastele oma esivanemate keelt, kuni nad saavad 18-aastaseks. Programmiga tehakse algust septembrikuus.

“Älvdali keel on kullaauk. See on nagu lingvistiline sügavkülmik, mis laseb heita pilku vananorra keele teistes Põhjala keeltes ammu ununenud omadustele,” ütleb keeleajaloolane Bjarne Simmelkjær Sandsgaard Hansen. “See on säilitanud palju vanu iseärasusi, millest meil ilmselt ilma älvdali keeleta aimugi ei oleks.”

Sel nädalal toimub Kopenhaageni Ülikoolis konverents, mida juhib üks Lundi Ülikooli professoritest. Selle eesmärgiks on juhtida tähelepanu älvdali keele olulisusele. “Minevikus ei sattunud sealsed lapsed oma kodutaludest kuigi kaugele, nüüd käivad nad aga koolis ja tarbivad nii palju igasugust meediat, et neil on raske mitte unustada oma emakeelt,” räägib professor.

Kui älvdali keele säilitamine õnnestub, on see Rootsi ajaloo ja kultuuri seisukohast tõsine saavutus. Põhja-Euroopas on kõikjal palju hävimisohus murdeid ja väikesi keeli. See on ka näiteks, kuidas puudub vajadus siinset kultuuri “rikastada”, sest kogu see rikkus on juba praegu kohapeal olemas. Älvdali keele taaselustamise kogemusest võiks kasu olla ka paljudel meie soome-ugri sugulasrahvastel.