13.11.2017
Varro Vooglaid
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus Eesti Inimõiguste Keskuse ja Andmekaitse Inspektsiooni poole, juhtides tähelepanu, et Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus seonduvalt pealekaebamis-äpi UNI-FORM haldamisega on vastuolus isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetega.
Nagu Eesti Inimõiguste Keskus hiljuti teatas, on see sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku toetust saav organisatsioon hakanud Eesti-poolseks partneriks platvormi UNI-FORM haldamisel ning tegeleb selles rollis “seksuaalvähemuste” esindajate vastu väidetavalt toime pandud nn viha- ja vaenukõne juhtumite kohta kaebuste kogumise ja menetlemisega, edastades mh kogutud info rahvusvahelisse keskandmebaasi.
“Paljude inimeste jaoks on selline tegevus, mille käigus õhutatakse kodanikke tagaselja teiste peale n-ö mõtteroimadega seonduvalt kaebusi esitama, eemaletõukav ja õõvastav, meenutades nõukogude ajal levinud koputamist ning reetmist, mis avaldus eriti valusalt küüditamiste käigus ning külvas rahva seas mõõtmatus ulatuses vastastikkust usaldamatust ja vaenu,” toonitas SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid oma kirjas Eesti Inimõiguste Keskuse juhatajale Kari Käsperile.
Samas on Vooglaiu sõnul kõnealune ettevõtmine problemaatiline mitte ainult moraalselt, vaid ka kehtiva õiguse ehk konkreetsemalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtete seisukohast.
Pöördumises Andmekaitse Inspektsiooni poole sedastas Vooglaid, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peaks Eesti Inimõiguste Keskus saama isikuandmete töötlemiseks (sh isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks, säilitamiseks, kasutamiseks ja edastamiseks) iga laekunud kaebusega seonduvalt kirjaliku nõusoleku neilt inimestelt, kelle kohta kaebusi esitatakse.
“Meie hinnangul on [Eesti Inimõiguste Keskuse] tegevuse seaduspärasus parimal juhul küsitav, sest isikuandmete kaitse seadus näeb §-s 10 lõige 1 üldpõhimõttena ette, et “isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.” Veelgi rangemalt on see nõue kehtestatud §-s 12 lõige 4, mis näeb ette, et delikaatsete isikuandmete töötlemiseks peab olema isikult, kelle andmeid töödeldakse, saadud kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek ning subjektile peab eelnevalt olema ka selgitatud, et tegu on delikaatsete isikuandmetega – rääkimata sellest, et seaduse §-i 27 kohaselt tuleb delikaatsete isikuandmete töötlemine registreerida ka Andmekaitse Inspektsioonis,” selgitas Vooglaid oma kirjas.
Vooglaid lisas, et EKI poolt inimeste tagaselja kogutavaid andmeid tuleb kindlasti pidada delikaatseteks isikuandmeteks, sest isikuandmete kaitse seaduse §-i 4 kohaselt käsitletakse delikaatsete isikuandmetena mh isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, mille raamesse jääb ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse ja nn homo- ja gender-ideoloogiasse laiemalt, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikuandmete kaitse seaduse §-i 42 kohaselt võib juriidilist isikut delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
UU