Soome meedia: põhjanaabrid hoiavad Rail Balticu projektist eemale, kuid sihivad hankeid

Rong Euroopasse

Soomlaste väitel on Rail Baltic kolme Balti riigi eralõbu, sest trassi mõlemad otsad ei tule sellega kaasa ning Euroopa Liit vaatab kõrvalt.

Soome eestikeelne uudistekanal eestinen.fi vahendab Soome väljaannet  Tekniikka & Talous, kes möönab, et kuigi algul loodeti kaasata Rail Balticu projekti Soome ja Poola, siis nüüd on Balti riigid selle projektiga üksi jäänud.

Loogiline oleks olnud projekti liita ka Venemaa, mille kaubamahtudega on Rail Balticu äriplaanis arvestatud, aga Venemaad ei saanud kaasata poliitilistel põhjustel, väidab tehnikaväljaanne.

Vaatamata asjaolule, et Soome projektis ei osale, loodavad Soome firmad võita ehitushankeid – need on päris magus suutäis, kuna projekti ehitusmaksumus on üle 5 miljardi euro. Soomlastel on sedavõrd suurte projektide teostamisel varasemast kogemus olemas.

Soome jaoks on Rail Baltica samas väga oluline, kuna selleta kaotab Helsingi-Tallinna tunnel mõtte. Eesti on Soomet kutsunud korduvalt projektis osalema, aga tulutult. Eesti peaminister olevat 2016. aastal isiklikult kutsunud Soome ametivenda Juha Sipilät projektis osalema, aga saanud eitava vastuse.  AS RB Raili osanikud on Eesti, Läti ja Leedu võrdsetes osades.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Lasse Hilska märgib, et kuigi riik projektis ei osale, on Soome esindaja kaasatud AS RB Raili koosolekutele kui vaatleja. Hilska väitel oleks Soome osalemine projektis probleemne ärimudeli tõttu, kus projekti rahastatakse osanike iga-aastaste sissemaksetega ning otsused tehakse osanike konsensuslike otsusega (kõik peavad olema poolt).

Poola ei osale projektis seetõttu, et Poola jaoks on piisav kiirus 160 kilomeetrit tunnis, samas kui Balti riigid soovivad kiiruseks 240 kilomeetrit tunnis. Balti riikides olevat võetud seisukoht, et raudteed arendatakse oma jõududega nii palju kui võimalik, nii et Euroopa Liidul ei kõlbaks enam toetusest ära öelda.

RB Rail kuulutas Tekniikka & Talous andmetel möödunud aasta lõpus välja esimese hanke Eestis Pärnu ja Rapla vahelisel 71-kilomeetrilisel raudteelõigul. Sinna tuleb neli suuremat silda, sadakond sillatruupi, kümneid eri maasildu ja kaks raudteejaama. Samal ajal avati Leedus samaväärne Kaunase ja Ramygala vahelise lõigu hange.

Lisaks Rail Balticule loodavad Soome firmad saada tööd Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitusel. Balti riikide ehitusfirmad ei pruugi hakkama saada, kuna neis valitseb suur tööjõupuudus ja neil on selliste projektidega vähe kogemust.

Eesti Rail Balticu vastased rõhuvad praegu sellele, et trassi ehitamise tasuvusuuringutes on tohutud vasturääkivused ja ilmselged valearvestused, mis võivad riigile nii transpordikoridori rajamisel kui ka ekspluateerimisel valusasti kätte maksta.

Kommentaarid