Sotsialistist kultuuriminister Indrek Saar arvab, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) soovib kehtestada nõukogudeaegset tsensuuri ja piirata sõnavabadust. Saar vastas EKRE riigikogu fraktsiooni avalikule kirjale, milles fraktsioon leidis, et riigi raha toel ilmuv kultuurileht Sirp levitab eestivaenulikke ja rahvuslikkust õõnestavat propagandat.
Lugupeetud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon
Tänan saadetud kirja eest. Ka mina ei olnud mitme Mikk Pärnitsa arvamusega nõus. Tema toonis oli provotseerimistahet rohkem kui põhjendussuutlikkust. Hiljuti ilmus ajalehe Sirp ühes numbris ka üks teatriarvustus, kus samuti hindasin üht näitlejasooritust teistmoodi kui kriitik – tema hindas seda orgaaniliseks jätkuks senisele, minu arvates oli tegemist aga uue tasemega. Ent olles nendega eriarvamusel, kaitsen ma nende autorite õigust arvata teistmoodi kui mina. See ongi demokraatia.
Selgitan demokraatia mõistet Teie enda erakonna näitel. Praegu tunnete Te muret Eesti kultuuri pärast – alles hiljuti ütles aga Teie erakonna esimees, et Eesti viimase 25 aasta kultuur on täiesti mõttetu – saavutused on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Teie erakonnal on õigus omada mõlemat arvamust, sest elame demokraatlikus ühiskonnas.
Riigi esindajana näen riigil kohustust toetada kõige muu hulgas ka sääraseid arvamusi (lavastusi, kontserte, kirjandusteoseid), mis on riigi suhtes kriitilised. Hiljuti avaldati näiteks Sirbis terve rida Eesti metsanduspoliitika suhtes kriitilisi artikleid. Kas need oleks tulnud samuti ära keelata? Me elame vabas riigis, mille tunnuseks on võime teha ning taluda enese kohta käivat kriitikat. Eesti ja tema kultuur ei ole nii ebakindlad, et vajaksid kaitset ühe arvamusartikli või Teie erakonna esimehe sõnade eest.
Tõsi, kindlasti on olemas nii juriidilised kui ka moraalsed piirid, mida ei tohi ületada. Juriidiliste piiride all mõtlen kriminaalseid tegusid, moraalsete piiride all piire, mille ületamine tähendab kellegi tagakiusamist. Vaba riik peab suutma tagada keskkonna, kus kedagi taga ei kiusata.
Seetõttu ei näe ma kodaniku ega riigi esindajana mitte mingit põhjust keelata või karistada kedagi, kes arvab teistmoodi. Soovitan ka Teil kasutada oma pahameele väljendamiseks demokraatliku ja vaba riigi kõiki õiguseid, mille ampluaa ulatub vastulausetest kohtumisõhtuteni.
1981. aasta septembris ilmus ajakirjas Looming luuletus, mille ridade esitähed andsid ülalt alla lugedes kokku “Sini Must Valge”. Luuletuse autor visati ülikoolist välja, karistati ka ajakirja peatoimetajat. Kas Teie sooviks on tõesti taaskehtestada nõukogudeaegne tsensuur ja riiklik kontroll?
Mind kurvastab Teie otsus teha esimese sammuna hoopis avalik kiri ministrile – me ei ela enam ajastul, mil enda jaoks ebameeldivate arvamuste likvideerimiseks pöörduti majavalitsusse või tehti pealekaebamine ministeeriumis. Teie käitumine õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust. Tean, et Te mõlemast lugu ei pea, kuid Eesti Vabariigi esindajana mina pean.
UU