Swedbank leiab, et soolist palgalõhet põhjustab muuhulgas ka pikk vanemapuhkus

Noor ema lastega Kadriorus.Noor ema lastega Kadriorus.

Swedbank avaldas selgituse, mille oluliseks plussiks võib pidada fakti, et erinevalt lahmivatest poliitilistest võrdõiguslastest on selles püütud selgitada, miks naised meestest sageli vähem palka saavad.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku hinnangul on Eestis üheks suurimaks Euroopa soolise palgalõhe põhjustajaks pikk vanemapuhkus, vahendab BNS.

“Euroopas silma paistva soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Eesti erakordselt pikk vanemapuhkus. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule; 64 protsenti lastest sünnib Eestis naistel vanuses 25–34,” ütles Elmik pressiteate vahendusel. Pank ise teeb nii, et lapsehoolduspuhkuselt naasjate palk vaadatakse üle ja tõstetakse kolleegidega sarnasele tasemele

“Lisaks palgalõhele räägitakse tööturul ka hõivelõhest: naised on meestest sagedamini tööturul mitteaktiivsed või hõivatud osaajaga. Osaline tööaeg võib karjääriredelil liikumist pidurdada ja seetõttu palgalõhet soodustada,” lisas Swedbanki vanemökonomist.

Elmiku sõnul on palgalõhe põhjuseks ka asjaolu, et mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel ja tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Seejuures hoolitsevad tema sõnul laste ja teiste pereliikmete eest pigem naised kui mehed. Nimelt on lapsevanemate hulgas sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised tegid päevas keskmiselt tasulist tööd 18 protsenti vähem ja koduseid töid 60 protsenti rohkem kui mehed.

Statistikaamet teatas, et naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel ja pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Möödunud aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe 38,2 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses, kus võrreldes eelnenud aastaga suurenes meestöötajate brutotunnitasu 7,3 protsenti, samal ajal jäi naistöötajate brutotunnitasu suhteliselt samale tasemele, vähenedes 1,1 protsenti.

Mis puutub sellesse, et naised hoolitsevad laste ja kodu eest rohkem kui mehed, siis selles pole vaja soorolle muutma hakata, vaid naise rolli laste kasvatamisel tuleb hoopis rohkem väärtustada ja seda ka materiaalselt.

Kommentaarid