Ukraina võõrtöölised Eestis — kas suur võimalus või pigem suur seaduste rikkumise oht?

Saku Metall PõrguväljaSaku Metall Põrguvälja

Eestis on väidetavalt täitmata 13 000 töökohta ja kuna omad oskustega inimesed on Soome pagenud, siis vaatavad ettevõtjad lootusrikkalt välismaa poole, kusjuures sageli vaatavad seejuures ka seadustest mööda.

Politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet ning tööinspektsioon korraldasid teisipäeval Tallinnas neljal ehitusel kontrollreidi, et tabada Eestis illegaalselt töötavaid välismaalasi ja mustalt töötavaid kohalikke. Kontrollijad leidsid Tallinna ehitustelt kokku seitse illegaalselt töötavat ukrainlast, Tallinna sadama lähedal üritas kolm ehitajat kontrollijaid nähes joostes põgeneda, kirjutab Postimees.

EKRE on juba juhtinud tähelepanu ida suunalt sissetoodavale tööjõule, kellel on just olemas vajalikud oskused, et töötada Eesti tühjadel töökohtadel, näiteks ehitajate või keevitajatena. Rahvuskonservatiivide esimees Mart Helme on võrdlusena toonud arvud, mille kohaselt on Eestist Soome läinud Pärnu linna jagu eestlasi, asemele on toodud Paide jagu venelasi, ukrainlasi ja valgevenelasi.

Kahtlemata on tegu uue ohuga eestlusele, sest isegi legaalselt siia ilmudes täiendavad idanaabrid pigem Venemaa inforuumis elavat venekeelset kogukonda. Muuhulgas on ohuks ka see, et venekeelsete töötajate lisandudes saab paljude Tallinna ja Ida-Virumaa ettevõtete töökeeleks taas vene keel ning siis hüvasti keeleseadus ja riigikeel!

Kas nüüd Eesti maksu- ja tööhõivepoliitika või hoopis lõdva seadusandluse tõttu aga on Eestisse hakanud voolama ka illegaalne tööjõud, kelle palkamine aitab riigi poolt pitsitavatel ettevõtjatel tööjõukuludelt kokku hoida. Raha, õigemini selle nappus, teeb inimesed, nii töövõtjad kui tööandjad, ebaeetiliseks ja paneb seadusi rikkuma. Tegu pole vaid Eesti probleemiga, sest isegi USA-s arvatakse olevat 10 miljonit peamiselt Ladina-Ameerika illegaali, keda on salaja sisse veetud just odava tööjõu mõttega

Illegaalide puhul on hoiatavaid tegureid palju: nendelt jäävad riigil maksud saamata, neile ei laiene sageli tööohutus (juba on uudistes juttu olnud töökohal hukkunud ukrainlastest) ja sotsiaalsed garantiid, nad on varjus püsiv kriminogeenselt ja julgeolekuliselt ohtlik seltskond. Sestap on oluline, et asjaomased ametkonnad jälgiksid tööjõu värbamise seaduslikkust. EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme on näiteks hoiatanud, et praegu piisab ukrainlase siiakutsumiseks ühest elektronkirjast.

Et tegu pole vaid palja ettekujutlusega, seda tõestab ühe tähelepaneliku lugeja poolt Uutele Uudistele saadetud info Jüris Põrguvälja 25 Saku metallitehase juures olevast võõrtöölistele rajatud konteinerpesast. See asub Tartu-Tallinn maanteest ja Saku metalli allhanketehasest umbes 100 meetri kaugusel parkla ja tootmishoone vahel eraldi tsoonina .

“Piklikuks barakiks kokku ühendatud maja koosneb praegu kaheksast konteinerist. Igas moodulis elab 2 või enam inimest. Koridori lõpus on vist duširuum. Töötajad on peamiselt ukrainlased ja teised võõramaalased. Tööalane suhtlus on eestlastel nendega peamiselt vene keeles. Selles tehases on kokku mitukümmend võõrtöölist, kes võivad elada ka mujal Tallinna suurruumis. Konteinerrong võib veel pikeneda või paljuneda,” kirjeldab kirja saatnud inimene.

Loodetavasti pole kõnealune koht illegaalide pesaks, kuid see tõestab, et võõrtööjõu sissevedu on muutunud massiliseks, selle üle pole ühiskonnas algatatud mingit ohtusid puudutavat diskussiooni, ida poolt tulijad suurendavad siinset venekeelset kogukonda ja vene keele kasutusala ning ohustavad seega rahvusriigi aluseid. Kõige hullem kogu asja juures ongi see, et tööjõu sissevool toimib, aga ühiskonda sellest eriti ei informeerita. Peale selle, kui väga seda vaja olevat.

Kommentaarid