Uuring: immigratsiooniohte ei tajuta enam nii teravalt, samas võõraid siia ei soovita

Hiljuti läbi viidud väärtushinnangute uuringu tulemustest selgub, et suurem enamus eestimaalastest soovib niinimetatud kvoodipagulaste lahkumist Eestist. Samas ilmneb, et immigratsiooniohte ei tajuta enam nii teravalt.

Käesoleva aasta alguses viidi MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi “Väärtushinnangute uuring 2018”. Iseasi on muidugi see, kas küsitlusi ikkagi peaks käsitlema uuringutena, kuna küsitluse puhul saame rohkem teada vastaja arusaamise kohta küsimusest, kui soovitava nähtuse enese kohta. Uuring eeldaks siiski oluliselt komplekssemat metoodikat kui küsitlus.

Küsitluse kohta ei või teha järeldusi, kui jätta arvesse võtmata kogu kontekst, mis võiks küsitluse tulemust mõjutada. Oma roll on selles näiteks ka küsimustel endil, edasi samuti meediakanalitel, kes ei pruugi paljusid sündmusi poliitkorrektsuse tõttu üldse enam kajastada, ja aina süveneval sõnumite tsenseerimisel erinevates sotsiaalmeedia kanalites ning paljudel muudel asjaoludel.

Näiteks küsimus “Mil määral peaks Eesti riik lubama samast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?” on ilmselgelt eksitav. Mida peetakse sama kultuuriruumi all silmas? Eesti kultuuriruum ongi üks ja unikaalne kogu maailmas. Kas näiteks Venemaa ja Suurbritannia kultuuriruum on sama, mis Eesti kultuuriruum?

Suurbritannias on näiteks kohati juba karistatav poiste ja tüdrukute nimetamine soo järgi poisteks ja tüdrukuteks. Samas on seal ka väga suured islamienklaavid, kus brittide kultuur on põlu all ning isegi Briti seadustele vilistatakse ja nende asemel lahendavad asju šariaadikohtud. Seega, mida ikkagi peetakse silmas sama kultuuriruumi all? Sedasorti küsitlusi ja nende tulemusi võib hiljem tõlgendada täpselt nii, kuidas kellelegi parajasagu meeldib ning teadmisi me sellest siiski ei saa.

Loomulikult on ühel või teisel huvigrupil ka tarve hinnata seda, kui hästi propagandameetmed toimivad, milleks sedasorti küsitlused on kindlasti omal kohal. Seega ei tasu neid küsitlusi võtta absoluutse tõe pähe.

Kõnealusest väärtushinnangute uuringu küsitluse tulemustest selgub, et 78% vastajatest pidas heaks kvoodipagulaste lahkumist Eestist. Samas näiteks küsimusele “Kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta?” ei osanud lausa 37% vastata!

Moel või teisel ilmneb küsitlusest, et Eestis siiski immigrante siia ei soovita, kuid see, et nad siin juba on ja neid aina juurde tuleb, kõneleb juba hoopis valitsuse kavalast nihverdamispoliitikast. Eestlaste suhtumist näitavad ka Delfis riburada ilmuvad lood, milles neid ei süüdistata enam rassismis, vaid pigem ükskõiksuses.

Nende inimeste osakaal, kelle meelest võiks erinevast kultuuriruumist pärit inimestel lubada kas väga vähestel või üldse mitte Eestisse elama tulla, on siiski pisut vähenenud. Kui tänavu läbi viidud uuringu kohaselt arvas nii 63%, siis mullu arvas nii 66% ja tunamullu 68% vastanutest.

57% vastajatest ei nõustunud väitega, et ühiskonnale on parem, kui sisserändajad säilitavad oma eripärased kombed ja traditsioonid. Mullu toetas seda seisukohta 63% ja tunamullu 68%.

2016. aastal pidas 21% vastanutest pagulasi ning immigratsiooni pidas kõige olulisemaks probleemiks Eesti ühiskonnas. Mullu läbi viidud uuringus arvas nii vaid 2% vastanutest ning 2018. aastal 1%.

Tõenäoliselt on siin tuntav üle Vahemere tulijate surve mõningane langus ja see, et Eesti on suutnud päris hästi pealesurutavatest kvoodipagulastest pääseda. Seejuures pole see sugugi mitte Rõivase ja Ratase valitsuste teene, kes oleks olnud nõus ka enamaga, kuid tugev ühiskondlik, milles on suur osa ka EKRE-l, on sundinud võimulolijaid tagasi tõmbuma.

Suur oht peitub siiski selles, et inimesed ei tea immigratsiooni tegelikku tausta ja toimimist ning see teema seostubki otseselt vaid üle Vahemere toodavate neegrite ja araablastega  — eestlased teavad vähe näiteks ukrainlaste ja teiste slaavlaste sisseveost (umbes 7000 aastas) ning kuigi tegu on ajutiste töölistega, muudab nende saabumine Eesti töökeskkonna märgatavalt venekeelsemaks. Väljaspool Tallinna teatakse vähe ka sellest, kui palju on pealinnas aafriklasi ja et neid veetakse sisse üliõpilastena, kuigi tegu on juba keskikka kalduvate inimestega.

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS tänavu jaanuaris, küsitledes 786 inimest.

Diagrammid


Allikas:

Kommentaarid