Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Valga haigla küsimus: kui ametkond on otsuse teinud, siis mitte miski muu enam ei loe

-
11.04.2018
Valga haigla toetusallkirjade üleandmine
© Tairo Lutter/Eesti Meedia

Meeleavaldused haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu, mitu tuhat allkirja, ääremaastumise kogemused — mitte miski ei aita, kui ametnikud on otsustanud millelegi ots peale teha.

Valga haigla nõukogu otsustas teisipäeval Tartu Ülikooli kliinikumis toimunud koosolekul sulgeda haigla sünnitusosakonna alates 1. juulist. Viieliikmelisest nõukogust hääletas sulgemise vastu kaks — Valga vallavanem Margus Lepik ja vallavolikogu esimees Külliki Siilak, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Ma esindan kogukonna häält. Me igal juhul oleme sulgemise vastu, et tagada regionaalselt siiski mingi elulootus sellises piirkonnas, mis on Valgamaa, mida peetakse ääremaaks,” selgitas Siilak.

Valga vallavanem ja Valga haigla nõukogu liige Margus Lepik märkis, et Tartu ülikooli kliinikumi esindajad nõukogus olid sünnitusosakonna sulgemise kohta oma otsuse juba varem teinud ning kohalikud esindajad olid fakti ette pandud.

TÜ kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro ütles, et vastupidiselt kõlanud hirmudele suudab Tartu sünnitusosakond tagada igale sünnitajale personaalse lähenemise ja privaatsuse ning ka perepalateid on piisavalt. Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul nemad oma otsusest ei tagane ning väikehaiglad jäävad sünnitusosakondade säilitamiseks hädavajalikust lisarahast ilma. Seega osakond kinni ja mitte ükski piuks enam, küll see pahameeletorm ise maha vaibub!

Need on kaks kardinaalselt erinevat seisukohta, millest peale jääb üks. Ametkond võtab oma seisukoha läbisurumisel appi numbrid, Exceli tabelid, tasuvusuuringud ja muu taolise, tuginedes ka valitsejate toetusele; inimesed, kellelt teenus võetakse, vihjavad, et nii see ääremaastumine käibki — algul kaotatakse kauplus, postkontor, medpunkt, bussiliin, lõpuks aga haigla ja teised asutused — lõpptulemus on juba ette teada.

Eestis on teada väga vähe juhtumeid, kus rahval oleks õnnestunud kätt ette panna, kui ametkonnad on otsustanud midagi kinni panna või vastupidi, midagi ehitada. Ühelt poolt kodanikuühiskonnast rääkides ja inimesi kodanikuaktiivsusele kutsudes sõidetakse samas rahva tahtest julmalt teerulliga üle. Kogu riiklikusse süsteemi on kuhjunud tohutult petitsioone kümnete tuhandete allkirjadega, aga tolmu koguma ongi need jäänud. Ametnikeriik ei taha lihtkodanike sekkumist nende mugavasse ellu.

Valga, Põlva ja Võru haiglate küsimus pole ainus omataoline. Sajad inimesed, sealhulgas tuntud ühiskonnategelased, võtavad sõna Rail Balticu vastu, kuid sel nädalal Tallinnas toimuval temaatilisel konverentsil jätkub kõrgetasemeline kiidulaul. Tselluloositehase vastu on praktiliselt kogu Tartumaa, aga uuringuid jätkatakse. Kummalgil puhul pole märkigi sellest, et ehitussoovist on loobutud, niiditõmbajad tahavad vastuseisust hoolimata need asjad lõpule viia.

Kui keegi vaid võimule pääseb, unustab ta kohe opositsioonis antud lubadused, nagu näiteks varem Rail Balticu vastu ja presidendi otsevalimiste poolt olnud Keskerakond. Sotsid, Reformierakond ja IRL on nagunii kogu aeg võimu juures olnud ja sellise poliitilise kultuuri(tuse) loomise juures olnud.

Mis puutub EKRE-sse, siis iga inimene, kes on rahvuskonservatiivide väljaütlemisi kuulanud, on märganud sõnumit: Eesti omariikluse puhul tuleb kõigega uuesti alustada, moodsamas keeles tuleb teha restart, mõttetu peenhäälestamisega pole midagi peale hakata.

Kui keegi kahtleb EKRE inimeste võimekuses midagi muuta, siis lugege avalikult kätte saadavaid Riigikogu stenogramme — rahvuskonservatiivsed saadikud ei tee poliitkorrektselt ilusaid sõnu, vaid nimetavad asju õigete nimedega, olles seega ära teeninud kartellierakondade vihkamise. Just see üldine viha EKRE vastu näitab, et tegu on inimestega, kes võivad minna ja lähevadki pehkima hakanud poliitilise süsteemi kallale.