Kui eelmisel nädalal kirjutas Ärileht, kuidas riik on pidanud selleks aastaks riigieelarvesse prognoositud alkoholiaktsiisi laekumist juba pea 40 miljoni euro võrra kärpima, siis värske konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et aktsiisidena saamata jääv summa võib sel aastal ulatuda kuni 56 miljoni euroni.
Kaubandus-tööstuskoja tellitud ja konjunktuuriinstituudi (EKI) läbiviidud uuring meenutab, et Lätiga tekkinud piirikaubanduse käivitajaks oli 2016. aasta kange alkoholi hinnatõus Eestis, 2017. aastal on kordades suurenenud lahja alkoholi toomine. “Piirikaubandus on hetkel faasis, kus ta kasvab kiiresti,” ütles EKI juht Marje Josing uuringu tutvustamisel.
Eestist minnakse Lätti oste tegema järjest sagedamini. 2017. aasta jaanuarist juunini loendati lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukeid juba 25 protsenti enam kui aasta tagasi. Väga suur hüpe on toimunud aga 2017. aasta juulis ja augustis kui Lätis viibis lühiajaliselt 57% rohkem sõidukeid kui 2016. aasta juulis ja augustis. Siinjuures ei võeta arvesse neid, kes peatuvad piiril ostude tegemiseks regulaarsete sõitude ajal.
Lisaks prognoosib EKI, et 2018. aasta riigieelarvesse laekub ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium planeerib. Josing rõhutas, et Eesti eelarves moodustab alkoholiaktsiis suhteliselt suure osa võrreldes naabritega. “Me oleme ohtlikus olukorras, kus maksustame kõrgelt pahesid ja ootame, et vähem tarbitakse. Aga samas ootame, et maksutulud suureneksid.”