Valitsuse turgutatav umbkeelse tööjõu sissevedu ohustab juba Eesti inimeste tervist

HaiglapalatUmbkeelse tööjõu sisseveole tuleb kiiresti piir panna.

EKRE on korduvalt viidanud ohtudele, mida toob kaasa tööjõu vajadusega õigustatav ning nii keele- kui ka mitmeid teisi seadusi eirav sisseränne.

Sellise Eestis üha enam juurutatava praktika tagajärjed on rasked, alates teenuste kvaliteedi halvenemisest, mille taga on uute töötajate umbkeelsus, kuni Eesti demograafilise olukorra kiire muutumiseni põlisrahva kahjuks.

Eesti Ekspess avaldas loo “Umbkeelne naistearst rikkus Hiiumaa naise tervise: “Mul oli nii valus, et karjatasin””, mille sisuks on Hiiumaa naise kohtutee Terviseameti vastu, sest ametnikud keeldusid talle ütlemast, millise erialase haridusega on saarele saadetud ukrainlasest günekoloog Dmytro Kovalenko. Kuidas sobib eesti keelt mitteoskav “spetsialist” alale, kus naistel tuleb oma probleeme täpselt kirjeldada, eriti kui meie noored naised vene keelt ei oska?

Tegu on otsese juhtumiga, kus sisse on toodud tippspetsialist, kellel pole eeldusi pakkuda normaalset teenust nii olulisel alal, nagu seda on tervishoid. Seaduserikkumistele tuginev sisserände soodustamine on võtnud suured mõõtmed isegi kõrgharidust nõudvatel erialadel, rääkimata umbkeelsete sissetoomisest lihttöödele. Ometigi surub valitsus seaduandlusesse üha enam keelenõuete leevendamist ja teiste piirangute mahavõtmist.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jaak Madison (EKRE) tõestas sel nädalal, et maksumaksjate rahadest sõltuv Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on võõrtööjõu propageerimisel hakanud kasutama ebaausaid võtteid ehk valeinfo levitamist.  EAS-i juht Alo Ivask soovis nimelt vassimisega seada kahtluse alla keelenõude sissekirjutamist välismaalaste seadusesse. Sellisel tasemel kuritegelikke katseid sisserändelt piirangud maha võtta tuleb üha enam ette.

Ettevõtjad räägivad üha sagedamini rängast tööjõu puudusest, kuid oma Kalevipoegade kojutoomise asemele lahendavad probleeme odava tööjõuga, mis paraku ei sobi ei seadusraamidesse ega rahvusriigi hoidmise poliitikasse. Nii näiteks on keelenõuete lahjendamist nõudnud bussiettevõtted. Tundub, et Eesti ettevõtjatel on raha sedavõrd tähtsaks ei saanud, et muud väärtused võivad tööjõu saamise nimel prügikasti lennata. Pealegi ei soodusta odav tööjõud tehnoloogilist arengut, sest kaks kätt on esmapilgul odavamad kui automatiseerimine.

Lõpetuseks tasuks vahendada ERR-i uudist “Krimmitatarlaste liider: Venemaa on asustanud Krimmi kuni miljon inimest.” Selle sisuks on fakt, et surumaks põlisrahvast krimmitatarlasi olematusesse, kasutakse sealgi võõraste massilist sissevedu. Mille poolest erineb Keskerakonna juhitav Eesti valitsus, kes soodustab slaavlaste sisserännet, Kremli võimupoliitikutest, kellega neid seob koostöökokkulepe?

Kommentaarid