EKRE-ga tüli norima tulnud sotsid said Riigikogus korraliku koslepi

Täna toimus Riigikogus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni korraldatud riiklikult olulise tähtsusega küsimuse arutelu „Eesti demokraatia ohtudest ja väljakutsetest“. Ehkki sotsidel oli plaan muuta arutelu sisuliselt EKRE ja rahvusluse materdamiseks, kukkus tegelikkus välja teisiti. Sotside piinliku kampaaniaürituse ja totalitaarse mõtteviisi mõistsid hukka ka teiste erakondade saadikud.

Mitmeid saadikuid häiris, et et ühele sotside poolt kutsutud ettekandjale Jaak Printsile ei tohi esitada küsimusi. Artur Talvik ütles, et Vabaerakonna fraktsioonile jääb arusaamatuks, miks ei saa tänasel oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul küsimusi esitada Jaak Printsile. „Kas Jaak Prints teeb etendust seal puldis või teeb ta ettekande? Paberites on kirjas, et ta teeb ettekande. Oleks loomulik, et ettekandjale saab esitada küsimusi. Mina kui suure demokraatiafännina ja Jaak Printsi fännina tahaksin, et temaga toimuks arutelu. “

Pärast esimese ettekandja Marju Lauristini ettekannet, milles ta püüdis näidata rahvuslasi nii Eestis kui ka Euroopas äärmuslike marginaalidena, kellele ei tohiks suurde poliitikasse asja olla, võttis sõna Peeter Ernits Keskerakonnast.

„Mul on selline küsimus: kas see, mis praegu toimub, on president Arnold Rüütli koduerakonna EKRE näidispoomise etendus? Ja etendus sellepärast, et kohe tuleb armastatud näitleja esinema. Mul on mure see, et meie armsa koalitsioonikaaslase sotsiaaldemokraatide populaarsus kipub viimasel ajal alla jääma EKRE-le,“ ütles Ernits.

Igor Gräzin Reformierakonnast oli Lauristini ja sotside suhtes veelgi teravam. Ta pöördus Lauristini poole: „Nii, käimas on meil siis parteikoosolek parlamendi töö ajal. Üks partei püüab peale suruda oma vaateid ja on pühendanud ennast ühe teise partei materdamisele. Vaat, see ongi see põhjus, miks ma ei usu sotside hala – ei LGPT rahvusvähemuste ega rassistlike avalduste kohta –, sellepärast et EKRE on Eesti Vabariigi parlamendis vähemus. Ja kui sa ei austa ühte vähemust, siis miks ma pean uskuma, et sa austad homoseksuaale või kedagi teist, sest vähemus on vähemus. Sa tuled siia jõupositsioonilt rääkima Euroopa Liidu ametlikus keeles, kuidas Eesti peab käituma. Ma arvan, et see on väga inetu. Mulle on vastuvõetamatu ühe kõige väiksema fraktsiooni materdamine. Ja nüüd moraalne küsimus: kas sa arvad, et on moraalselt sobiv, kui te tulete oma ideoloogiat ajama parlamendi töö ajal, kui meil oleks tegelda Eesti seadusandlusega seotud küsimustega?“ kõneles Gräzin.

Jüri Adams Vabaerakonnast ütles oma kõnes, et tänase päevakorrapunkti pealkiri on küll “Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed”, aga selle päevakorrapunkti senine käsitlus ja ülesehitus on ebaõnnestunud. “Esiteks on üldine tendents diskuteerivate poolte hulgas olnud enda upitamine ja teiste mahategemine, mis ei ole võib-olla kõige parem viis siiski poliitilist diskusiooni pidada. Teine küsimus on, et me oleme saanud siin kogemuse, et tõenäoliselt tuleb algatada kodukorra täiendamine, kuna poliitilise kultuuri piirangut ei ole, et valimiskampaaniate teatud läheduses ei peaks seda sorti üritusi tegema.“

Oma pikemas sõnavõtus ütles Igor Gräzin, et demokraatia lõpp algab sildistamisest. „Ühesõnaga, ütled kellegi kohta “natsist”, “fašist” või midagi taolist, lülitad aju välja ja poliitiline probleem tundub olevat lahendatud. See on see metodoloogia, millest alustas Marju Lauristin, ja seda pole Euroopas vähemaks jäänud,“ ütles Gräzin.

„Tuletame meelde, kuidas me teretasime uusi erakondi, kes siia tulid. Kui EKRE siia tuli, siis kui palju oli neid inimesi, kes ütlesid, et poisid, tere tulemast, siin te saate nüüd päris poliitikat ajada, vaadake ja küsige, kui mingi mure peaks tekkima? Ma ei mäleta, et keegi oleks seda neile öelnud. Küll oli neid, sealhulgas mitte ainult sotside erakonnast, kes nägid neis oma verivaenlasi ja mitte poliitilisi oponente, vaid vaenlasi. Nüüd tekib küsimus, mis tekitas selle hüsteeria. Kust tulevad need sildistamised, ajuvabad sildistamised? Vao tulekahju mäletate? Kas te mäletate, kuidas te kõik ise sel ajal käitusite? Te kõik karjusite hosiannat sotsialistist presidendile Ilvesele, kes andis tol korral korralduse Eesti rahvale häbeneda ja alltekstina korralduse otsida valget noort meest, soovitavalt EKRE sidemetega. Ja kui selgus, et seda ei ole, siis oli ka Ilvesel ja teil kõigil jumala ükskõik, mis seal tulekahjul toimus, kust see põlema läks. Seda enam, et selgus, et need asjaolud ei klappinud sildiga, mis seal pidi olema.”

Gräzin juhtis tähelepanu, et EKRE ja paljud teised inimesed, kes jagavad paljusid EKRE seisukohti, ei tule taevast, vaid nad esindavad neidsamu vaateid, mida esindavad riikidena Austria, Poola, Ungari, Slovakkia, väga paljud soomlased, põlissoomlaste partei, Nigel Farage, Jörg Haider.

„Mis on nendes vaadetes vale? Ma küsin veel kord teilt, sildistajad,” pöördus Gräzin sotside poole. “Kas te annate endale aru, et te kallate mürki? Ma saan aru, et tänased sotsiaaldemokraadid ei ole bolševikud, aga sel hetkel, kui nad hakkavad rääkima rahvuslik-konservatiivsest ja normaalsest parempoolsest liikumisest kui fašismist, natsismist, rassismist või millestki taolisest, nad on bolševikud, sest see ongi bolševistlik meetod. Ja meie probleem on selles – tõenäoliselt Eesti probleem –, et bolševismihetkel ei ole meil sotsiaaldemokraatidele teist äärmust vastu panna, sest EKRE on selleks liiga tsentristlik ja liiga viisakas partei.“

Loe kogu arutelu Riigikogu stenogrammist!

 

UU

Kommentaarid