31.08.2017
Mart Helme kinnitab, et EKRE võimule tulles saavad eestlased oma riigi tagasi.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul peaks Eesti valitsus oma sõjalisi liitlasi veenma, et tarbetu on kulutada ressurssi sõjale Afganistanis. NATO peaks tugevdama sõjalist julgeolekut Eestis!
Juba kevadel hakati rääkima, et USA ja NATO tahavad vägesid Afganistani juurde viia. Seoses sellega kerkis küsimus ka Eesti võimalikust osalemisest Afganistani missioonis. Kaitseminister Jüri Luik on jõudnud Eesti osalusele juba toetust avaldada, viidates liitlaskohutustele. Seevastu Riigikogu riigikaitsekomisjoni Mart Helme on Afganistani missiooni suhtes skeptiline. Uued Uudised uuris Mart Helmelt lähemalt.
Te ei toeta Eesti sõdurite saatmist Afganistani. Miks?
Need, kes pooldavad Eesti sõdurite saatmist Afganistani, toovad põhiargumendina välja, et me peame täitma oma liitlaskohust. Ma tuletaksin meelde, et Eesti sõdurid täidavad oma liitlaskohust tervel hulgal missioonidel nii Euroopa Liidu liitlaste, NATO liitlaste kui ka ÜRO ees. Me osaleme umbes kümnel missioonil. Oleme käinud oma liitlaskohust käinud täitmas nii Iraagis kui ka Afganistanis, kus me oleme kandnud vereohvreid. Afganistani sõjal ei ole lõppu. Ameerikas on langetatud poliitiline otsus, et me ei saa lasta Talibanil võita. See tähendab, et kulutatakse inimressurssi ja materiaalset ressurssi veel kümme või kakskümmend aastat, ja lõpuks võidab Taliban või mõni teine kohalik jõud ikkagi.
Kuidas võimalik missioonist keeldumine mõjutaks meie liitlassuhteid? Kas seda ohtu ei ole, et kui me Afganistani ei lähe, siis ei kaitsta meid ka?
Ei sellist ohtu ei ole. Sest NATO liikmesriigina on meie esmane kohus seista hea selles eest, et meie esmane kaitsevõime oleks tasemel. Et me suudaksime esimesele löögile nii kaua vastu panna, kuni liitlased meile appi jõuavad. Praegu meil see võimekus puudub. Meil räägitakse sellest, kuidas me ei ole vaid julgeoleku tarbijad, vaid ka julgeoleku tootjad. Aga meil ei ole vaja toota julgeolekut Afganistanis! Meil on tarvis julgeolekut toota Eestis! Eestis on vaja juurde luua kaitseväe üksusi. Meil oleks vaja lisapataljoni Saaremaale, meil oleks vaja lisapataljoni Ida-Virumaale, meil oleks vaja lisapataljoni Pärnusse. Need suunad on meil täiesti katmata. Meie merepiiri valvamise ja kaitsmise võimekus on null. Meie võimekus hoida oma õhuruumi puhtana, et liitlaste lennukuid saaksid siin abijõududena maanduda, on null. Just nendesse valdkondadesse on vaja suunata ressurssi, mitte kulutada seda lõppematus ja mõttetus sõjas Afganistanis. Sellisel juhul toodaksime julgeolekut siin, ja mitte ainult endale, vaid ka oma liitlastele.
Selle peale võidakse öelda, et liitlaste kohalolek on ju Eestis viimastel aastatel suurenenud.
Afganistani armeed on USA varustanud, relvastanud, õpetanud miljardite dollarite eest. Eesti katsejõududele on antud näpuotsaga pudi-padi. Meile öeldakse, et Ämari lennuväljal baseeruvad alalised NATO liitlaste lennukid. Aga neid lennukeid on ainult neli. Neile saadab Venemaa vastu 40 lennukit. Neli lennukit on sümboolne kaitse.
Seda, et varustada Eestit kõige vajalikuga meie esmase kaitsevõime tõstmiseks, seda ei tehta. Meile müüakse varustust, aga sugugi mitte sõbrahinnaga. Paljusid asju ei müüda meile üldse.
Kui meie liitlased leiavad, et on väga mõttekas matta tohutut raha, knowhow’d ja spetsialistide pingutusi Afganistani mägedesse, kus see mitte kunagi vilja kandma ei hakka, siis küsime, et miks te selle raha ja toetuse sinna annate. Miks te ei anna seda siia, teie eesliini liitlastele? Vaadake, mis toimub meie idapiiri taga! Venelaste Zapad ei ole ju esimene suur õppus. Neid on olnud veel ja neid tuleb veel. Ja nendel õppustel – vaatamata sellele, mida Kreml väidab – harjutatakse ei midagi muud kui Baltikumi hõivamist.
Millist tulevikku Afganistanile ennustate? Seal on sõditud juba paarsada aastat.
Afganistanis on kõik välisjõud kohalikele elanikele alati kaotanud. Kaotasid britid, kaotas Nõukogude Liit. Praegu on sisuliselt kaotanud ka USA ja NATO. Seda sõda võib seal venitada, aga võita ei ole seda võimalik. 2001. mindi Afganistani sõdima kättemaksuks New Yorgi kaksiktornide hävitamise eest, sest al-Qaida peakorter ja Osama bin Laden olid Afganistani koobastes. Nüüd on bin Laden ammu tapetud. Al-Qaidat praktiliselt enam ei eksisteeri, kuid selle asemel on Taliban, mis sisuliselt kontrollib suurt osa Afganistanist. Tal on kohaliku rahva hulgas suur toetus. Ja nüüd see sõda kestab seal. Keegi ei tea, mis selle sõja mõte on. Demokraatia levitamine? Sellest ei tule seal midagi välja.
Meie seisukohast on mõttekas arendada oma esmast kaitsevõimet, mitte kulutada ressurssi seal. Me peame selle tegema selgeks ka oma liitlastele. Hüva, me võime ju saata Afganistani üha oma kompanii, aga selle eest varustagu meie kolm pataljoni kõige sellega, mida on moodsaks sõjapidamiseks vaja. Vaadake, mis toimub meie lähinaabruses. Viimase kümne aasta jooksul on meie idanaaber alustanud kaht sõda ja okupeerinud Krimmi.
UU