KOV 2017: Kairet Remmak-Grassmann: haridus eestikeelseks ja -meelseks!

EKRE esinumber Pirital, sotsiaalpedagoog KAIRET REMMAK-GRASSMANN tahab Tallinnas kaotada ülelinnalised lasteaiajärjekorrad, mitmekesistada huviharidust, muuta elukestev õpe taskukohaseks, hoida homopropaganda lasteasutustest eemal ning teha hariduse lasteaiast alates eestikeelseks ja -meelseks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hariduse kõrgeim eesmärk on kujundada inimesest terviklik, loomisvõimeline, arenenud ja eneseteadlik isiksus, kes suudab rikastada nii enda kui ka ühiskonna elu. Haridussüsteemi ülesanne on tagada eesti keele ja kultuuri kestmajäämiseks vajalik elukeskkond.

Remmak-Grassmann teab, et meie praeguses haridussüsteemis on mitu murekohta, mis vajaksid kiiret lahendust, ja et neid probleeme saab lahendada omavalitsuse tasandil ehk Tallinna linnavalitsuses.

Lapsel ja lapsevanemal olgu valikuvõimalus!

„Kõigepealt tuleb laste ja noorte huvihariduse riiklik toetamine viia võrdsetele alustele. Omavalitsus ei peaks tegema vahet, milline on haridust pakkuva asutuse omandivorm. Oluliseks tuleb pidada huvihariduse mitmekesisust, ja seda saab pakkuda vaid koostöös erahuvialakoolidega,“ räägib Remmak-Grassmann.

„Samasugune ebavõrdsus on meil ka alushariduses: Tallinna linnavõim otsustab praegu ju tegelikult, millises lasteaias laps käia saab. EKRE tahab valikuvabaduse taastada. Kui lapsevanem otsustab valida eralasteaia, siis tuleb seda valikut ka rahastada. Pearaha tuleb maksta kõigile lastele, olenemata sellest, millises lasteaias, koolis või huvikoolis nad õpivad.“

Rennak-Grassmann ütleb, et koostöös erasektoriga tahetakse lahendada ka puuduolevate lasteaiakohtade probleem. „Eraharidusasutustelt teenuseid osta on ühtlasi majanduslikult kasulik: uue ehitamine ei tule kindlasti odavam kui olemasoleva ja toimiva asutusega koostöölepingu sõlmimine.”

Lasteaiajärjekorrad linnaosapõhisteks!

Remmak-Grassmanni sõnul peab EKRE oluliseks, et laps saaks soovi korral alustada haridusteed kodu lähedal. See on võimalik siis, kui järjekorrad ei ole ülelinnalised, vaid on linnaosapõhised.

„Praegu panevad paljud inimesed lapse kohe pärast tema sündimist järjekorda, kuid tihti ei saa nad sellele vaatamata lasteaiakohta siis, kui seda vaja on. Meie erakond lubab ühekordseks sünnitoetuseks 1000 eurot ja ranitsatoetuseks 500 eurot, aga raha ei ole ainus, mida lapsevanemad vajavad. Kui vanematel tekib kindlustunne, et riik ja omavalitsus on loonud lapsele haridustee alustamiseks head võimalused ja lasteaiakoht on garanteeritud, siis hakkab sündima ka rohkem lapsi.“

Elukestev õpe!

Hariduses on järjest olulisem elukestev õpe. Ühiskond muutub meie ümber nii kiiresti, et mitukümmend aastat tagasi õpitu või senine töökogemus ei pruugi uues olukorras enam sissetulekut tagada.

„Aga elukestev õpe ei tohi jääda sõnakõlksuks. Täiskasvanukoolitus peab olema omavalitsuse abiga saadaval ja taskukohane kõigile, kes seda soovivad või lausa vajavad. Nii hoiame tööealiste elanike konkurentsivõimet, mis ühtlasi tagab nende toimetuleku.” ütleb Remmak-Grassmann.

Hoiame sooneutraalsuse ja homopropaganda lasteasutustest eemal!

Eesti haridusstrateegias on haridus määratletud kui isikliku, kultuurilise ja ühiskondliku väärtuse tekitaja ning hoidja.

„Aga millistest kultuurilistest ja ühiskondlikest väärtustest saab juttu olla, kui liigume vägisi sooneutraalse hariduse suunas ja unustame ära põhiväärtused. Eesti kool ja lasteaed ei vaja sellist ideoloogiat. Eesti rahvas suudab ennast taastoota, kui meil on eesti kultuur, kus väärtustatakse perekonda, lapsi ja eriti lasterikkaid perekondi. Meie seisame selle eest, et tüdrukud on tüdrukud ja poisid on poisid, vanemad on ema ja isa ning kõik kokku on perekond,” on Remmak-Grassmann veendunud.

„Väärtuskasvatus hariduses aitab kujundada noori, kes saavad elus hakkama ka siis, kui tuleb raskustele vastu astuda. See on üks lahendusi, mis veidigi aitab vähendada narkomaania ja kuritegevuse levikut ühiskonnas. Kultuurilisi väärtusi aitab tekitada ja hoida eestikeelne haridus.“

Haridus eestikeelseks juba lasteaias!

„Kõik Tallinna lasteaiad tuleb teha eestikeelseks. See annab hea võimaluse muuta järk-järgult riigikeelseks ka koolihariduse. Ei ole õige hakata vene koolides haridust eestikeelseks muutma alles lõpuklassides – selge ju, et see tekitab vastuseisu. Lasteaias saavad lapsed keele mängeldes selgeks,“ räägib Remmak-Grassmann.

EKRE toetab kultuurautonoomia seaduse alusel põlisvähemuste õigust luua rahvuslikke erakoole, kus võõrkeelt võib kasutada täiendavate ainete õpetamiseks.

„Olen selle poolt, et juba lasteaias tutvustada lastele mõnda võõrkeelt mängulises vormis. Mis aga puudutab õppekeelt, siis selleks olgu Eesti Vabariigis ikka eesti keel,“ märgib Remmak-Grassmann.

Samuti leiab ta, et haridusasutustes tuleks rohkem tähelepanu pöörata mitte ainult eestikeelsele, vaid ka eestimeelsele kasvatusele.

„Hariduse ülesanne on tagada rahvuse säilimine, eesti kultuuri omapära ja rahvusliku eneseteadvuse püsimine. Peame senisest enam pühenduma isamaalisele kasvatusele ning Eesti pürgimuste, eesti kultuuri, traditsioonide ja lähiajaloo õpetamisele.“

Kairet Remmak-Grassmann (42)

• Magistrikraadiga sotsiaalpedagoog ja lasteaia direktor
• Tegeleb vabatahtlikuna perede ja laste nõustamisega
• EKRE Naisühenduse asejuht
• Pirita linnaosa esinumber

 


Foto: Jaanus Lensment, Postimees

Kommentaarid