Berliin on saanud viha linnaks – aga vihkajad pole mitte sakslased, vaid Merkeli lemmikud

Immigrandid SaksamaalImmigrandid Saksamaal

Berliini siseminister Andreas Geisel ütles kolmapäeval, et Saksamaa pealinnas  on vihkamine sakslaste vastu tõusuteel – peavarju saanud agressiivsed sisserändajad vihkavad enda vastuvõtjaid.

“See on ületanud normaalsuse piirid, kuid muutub üha tavalisemaks – sellest vaikida oleks vale, ” vahendab Local Geiseli ajalehele Tagesspiegel öeldut.

“Mida me saame sellega seoses teha? On selge, et peame tugevdama jõupingutusi nende inimeste integreerimiseks. See hõlmab saksa keele ja eetika kursusi pagulastele, ” lisas sotsiaaldemokraadist minister.

Siseminister vastas nii Tagesspiegeli ajakirjaniku küsimusele, kui too küsis, et kas Berliin on saanud “hirmu ja vihkamise kohaks”.

Ajaleht kirjutas mitmete berliinlaste isiklikest kogemustest, milles väidetakse, et Berliin on saanud “kasvava agressiivsuse ja intensiivse hirmu tundmise kohaks”. Ja see tunne on seotud pagulaste saabumisega. Tagesspiegel rääkis mitmete elualade inimeste, sealhulgas pagulaste abistajatega, kes rääkisid oma kasvavast ebakindlusest.

“Inimeste julgeolek on ohus,” ütles üks Zehlendorfi ringkonna õpetaja. Artiklis kirjutati, et naisi ahistatakse tänavatel riietuse pärast ja üritatakse kõrvalisse kohta tõmmata. Väidetakse ka seda, et noored araablased  muutuvad aina jultunumaks ja kuritegelikumaks, sest politsei nende väiksematele kuritegudele sisuliselt ei reageeri

Geisel märkis, et kriminaalstatistika näitab samas, et “linn muutub objektiivselt turvalisemaks.” Varem avaldatud Berliini kriminaalmenetluse statistika  näitab, et eelmisel aastal registreeriti võrreldes 2016. aastaga 50 000 kuritegu vähem.

Samal ajal on lahendatud kuritegude osakaal viimasel kümnendil oluliselt langenud. Kui 2007. aastal lahendati 50 protsenti kuritegudest, siis eelmisel aastal langes see arv 44,2 protsendini.

“Me üritame teha turvalisemaks selliseid kohti nagu Alexanderplatz – seal patrullib rohkem politseinikke, “ütles Geisel lõpetuseks.

Samas kirjutab DPA, et 2017. aasta lõpus registreeriti Saksamaal rohkem kui 1,2 miljonit tööpakkumist, mis on alates 1990. aastast suurim vabade töökohtade arv. See arv aga näitab, et riiki saabunud pagulased lihtsalt ei soovi töötada, vaid elavad riigi kulul.

Kommentaarid