Euroopasse rajatavad mošeed ja imaamid mängivad “pühas sõjas” üha olulisemat rolli

Mošee Prantsusmaal

Veel ühe radikaalse imaami vahistamine viitab sellele, et pühasõdalaste verine põhitegevus võib toimuda islamimaailmas, kuid paljud nende võrgustiku juhid tegutsevad ettevalmistavalt juba Euroopas, siinsetes moslemikogukondades ja mošeedes, käies aeg-ajalt ka Lähis-Idas.

Prantsuse võimud esitasid süüdistuse Belgias baseeruvale radikaalsele imaamile, keda kahtlustatakse džihadistidega koos Süürias võitlemises, edastab BNS.

72-aastane Bassam Ayachi, kes asutas rohkem kui 20 aastat tagasi Brüsseli Molenbeeki linnaosas Belgia Islamikeskuse, võeti 27. märtsil kinni Prantsusmaa põhjaosas Pariisi terroritõrjekohtuniku väljastatud vahistamisorderi alusel.

Süüria päritolu Ayachi vangistati 2009. aastal terrorismiga seotud kohtuasjas. Kolm aastat hiljem Ayachi vabastati ja ta suundus Süüriasse. Prantsuse allikad ei täpsustanud, millal ta Euroopasse naasis.

Abielu kaudu Prantsuse kodakondsuse saanud Ayachit mainiti eelmisel kuul seoses vahistatud Prantsuse pühasõdalasega, kes viibis Süürias ja seejärel Jaapanis. Tokyo deporteeris ta 8. märtsil Prantsusmaale. Kohtunik andis orderi Ayachi vahistamiseks seoses kahtlustusega, et ta oli selle pühasõdalasega Süürias viibimise ajal kontaktis.

Euroopas kerkib sunniitlike naftaemiraatide ja Türgi rahastatavaid mošeesid nagu seeni pärast vihma. Nii näiteks sai hiljuti valmis Katari poolt finantseeritud ülikallis pühakoda Rootsis Malmös. Euroopa üht suurimat mošeed kavandatakse Helsingisse, need kerkivad ka Belgias, Madalmaades, Saksamaal ja mujal, kuigi on ette teada, et need kujunevad usklike radikaliseerumise paikadeks.

Somaali päritolu Rootsi islamikriitik Mona Walter on rääkinud, et kodumaal polnud ta ealeski kuulnud sedavõrd tagurlikke, tapmistele kutsuvaid jutlusi kui Rootsi mošeedes. Lääne-Euroopa moslemikogukondades, mis sageli tähendavad ka no-go-tsoone, maksab imaami sõna rohkem kui asukohariigi seadused.

Kommentaarid