Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Gerhard Schröder — Putini-Venemaa Trooja hobune Saksamaal ja Euroopa Liidus

-
23.04.2018
Gerhard Schröder
© Toomas Huik/Postimees

Saksamaa üht mõjukamat meest, sotsiaaldemokraatlikku poliitikut Gerhard Schröderit süüdistatakse üha enam Putini huvide esindamises.

Nelja aasta jooksul on Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit kehtestanud Venemaale sanktsioone agressiooni tõttu Ukraina vastu. Mitmed meetmed piiravad Kremliga seotud võtmeisikute reise ja tegevust Läänes. Ukraina aga ütleb, et Läänes on üks Venemaa presidendi Vladimir Putini usaldusisik, kelle eurooplased peaksid tõsiselt käsile võtma – selleks on endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder.

“On oluline, et sanktsioonid kehtiksid kõigile neile, kes edendavad Putini projekte välismaal,” ütles Ukraina välisminister Pavlo Klimkin eelmisel kuul Saksa ajalehele Bild. “Gerhard Schröder on Putini jaoks kõige olulisem lobist kogu maailmas.” Ukraina ametniku kommentaarid tulid pärast seda, kui Wall Street Journal küsis, miks on Schröder sanktsioonidest eemale jäänud.

74-aastane sotsiaaldemokraat  Schröder on samaaegselt üks Saksamaa kõige armastatumaid ja peaaegu kõige rohkem vihatumaid sõjajärgseid juhte. Schröder sai 1998. aastal kantsleriks ja ta viis läbi riigi heaolu- ja töösüsteemide põhjalikku ümberkorraldamise, mille eesmärk oli edendada majandust ja töökohtade kasvu.

Ta võitis ka teise ametiaja 2002. aastal, kuid tema reformide läbiviimise takerdumine tõi kaasa mehe poliitilise surma. 2005. aasta juulis kaotas ta parlamendis umbusaldushääletuse ja Angela Merkel konservatiivid võtsid võimu pärast hilisemaid ennetähtaegseid valimisi üle.

Schröderi suhe Venemaaga oli sama dramaatiline. Kui ta esimest korda kantsleriks sai, püüdis ta oma eelkäijat Helmut Kohli ilmas pidades sõbrustada Venemaa presidendiks saanud Boris Jeltsiniga. See huvi muutus veelgi intensiivsemaks pärast Vladimir Putini valimist Venemaa presidendiks 2000. aastal, nagu väidab Putini biograaf ja ajakirja “Focus” endine Moskva korrespondent Boris Reitschuster. Tema sõnul said Putin ja Schröder, kes räägivad üksteisega saksa keeles, kiiresti sõpradeks.

“Putin ütles kord, et KGB ohvitserina õppis ta, kuidas inimesteni jõuda ja neid liitlasteks muuta,” ütles Reitschuster. “Venemaa opositsioon ütleb, et Gerhard Schröder on Putini meistriteos.” 2004. aasta lõpus kritiseeriti Schröderit laialdaselt, kuna ta kutsus Putinit “veatuks demokraadiks”. Saksamaa lugupidamine Schröderi vastu vähenes veelgi, kui selgusid tema sidemed Vene ärimaailmaga.

Viimase kuu jooksul, mil ta oli kantsler, olid paljud sakslased šokeeritud, saades teada tema seotusest mitme miljardi dollari suuruse osaga torujuhtmeprojektis Nord Stream, mis transpordib gaasi Venemaalt Saksamaale. Gaasijuhtme enamusosalus on Venemaa riiklikul gaasiettevõttel Gazprom. Kohe pärast ametist lahkumist sai Schröder selle aktsionäride komitee esimeheks.

“See tõstatas küsimuse – kas seal oli mingi korruptsioon ja huvide konflikt?” ütleb politoloog Timo Lange, kes osaleb Berliinis rühma LobbyControl töös. “See tähendab suurt avalikkuse usalduse kaotust, kui paljud inimesed ütlevad: “Poliitikud ei püüa riiki edendada, vaid oma taskuid täita.””

Edasi sai Schröder veelgi ametikohti, mis on seotud Vene huvidega. Eelmisel sügisel sai ta Venemaa suurima naftafirma Rosnefti nõukogu esimeheks, mis asub EL-i ja USA sanktsioonide loetelus. “Ma ei usu, et see, mida hr Schröder teeb on õige,” ütles ka Angela Merkel eelmisel suvel Bildile antud intervjuus enne seda, kui Schröder töökoha vastu võttis.

Wolfgang Buechele, kes juhatab Saksa Ida-Euroopa majandussuhete komiteed, kaitses Schröderi tööleasumist Rosneftis. Ta ütles, et on mõttekas, kui juhatuses on sakslane, kuna Saksamaa Euroopa suurima majandusena sõltub Vene nafta- ja gaasitarnetest.

“Venemaa on praegusel hetkel Saksamaa suurim energia tarnija,” ütles Buechele, kes on ehitusinseneriühingu M+W kontserni tegevdirektor. “See jääb nii pikaks ajaks.” Eelmisel suvel süüdistas Schröder oma sotsiaaldemokraatide kampaaniaürituse ajal neid, kes kritiseerisid oma Vene sidemeid, huvis uue külma sõja alustamise vastu.

Reitschuster leiab, et Schröderi jätkuvad sidemed Venemaaga on sakslastele piinlik moment. “”Schröderisatsioon” on sõna vene keeles, mis tähendab poliitilise eliidi korruptsiooni,” ütles ta. “Ja Saksamaal on Vladimir Putin oma raha tõttu väga oluliseks saanud ning seetõttu on meil selline õhkkond, et me peame Venemaaga head sõbrad olema”.

“See, kuidas Gerhard Schröder esindab Putini positsioone Saksamaal, on vastik ja see on vastu vandele, mille ta kunagi andis, teenimaks Saksa rahvast ja Saksamaa huve,” ütles Saksamaa rohelise saadik Omid Nouripour, kes juhib parlamendi välispoliitika komiteed. Ta süüdistas endist kantslerit ähvardava huvide konfliktiga. “Kujutage ette, et Barack Obama oleks praegu USA lobist Hiina valitsuse heaks,” ütles ta. “See tekitaks USA presidendi ametikoha mainele kahju. Sellepärast arvan, et meil on vaja reegleid inimestele, kes ametist lahkuvad.”

Tema, nagu paljud teised sakslased, soovib, et Saksa tippametnikud, nagu kantslerid ja presidendid, ei teeks lobitööd või võtaks vastu töökohti, mis tekitavad huvide konflikti, ja keeluaeg võiks olla pikem kui praegune 18-kuuline maksimum. See reegel sündis pärast Schröderi valitsemist töörühma. “Saksamaa valitsus ja kantsler ei näe põhjust selliseid asju kaaluda,” ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert märtsis, viidates ideele karistada endist kantslerit. Võimulolijate vastumeelsus võib olla seotud sellega, et paljud sakslased on sanktsioonidest väsinud.

Saksamaa majandustegevuse juhataja Buechele’i sõnul tähendavad Saksamaa ja Schröderi sidemed Moskvas Venemaa ametivõimude ja Kremli lähedal asuvate isikutega Euroopale suuri majanduslikke soodustusi. Konservatiivse ajalehe Die Welt märtsikuu küsitluse andmetel soovib viiest sakslast kolm Venemaaga suhteid parandada. Seetõttu võib eeldada, et Venemaa-vastased sanktsioonid murenevad kõige tõenäolisemalt just sakslaste kaudu. Ka Eestis võib mõiste “Kremli mõjuagent” saada uue tähenduse, kui jälgida kartelliparteide tegelikku tegevust ja selle telgitaguseid.

Allikas: National Public Radio