04.06.2018
Tartu Ülikool
Samal ajal kui Eesti kõrghariduses suhtutakse inglise keele pealetungi soosivalt, on mõnigi seni multikultuursust ja immigratsiooni soosinud maa meelt muutmas.
Hollandi haridusametnikud ütlesid esmaspäeval, et kavatsevad pidurdada ingliskeelsete õppeainete leviku riigi kõrg- ja kutsekoolides ning aeglustada välistudengite sissevoolu, vahendab BNS.
Muudatuse taga on kasvav kriitika, et ingliskeelse kõrghariduse lai levik Hollandi ülikoolides töötab hollandlastest tudengite vastu ning hollandi keel on ohus. “Isegi kui “kõrghariduse rahvusvahelistumine toob lisandväärtust…, siis hollandi tudengitele peab alati olema koht riigi 14 ülikoolis,” ütleb haridusministeerium.
Riigi suurim lektorite ametiühing BON hoiatas hiljuti, et kui inglise keele leviku trend jätkub, siis seisab Hollandil ees “keeletsiid”. Hollandi ülikoolide bakalaureuseprogrammidest õpetatakse hollandi keeles 65 protsenti, magistriõppes on näitaja 15 protsenti. Umbes neljandik magistrikraadi saanud õpilastest on välismaalased.
Suurbritannia eelseisev lahkumine Euroopa Liidust kiirendas trendi, sest Briti ülikoolidesse minna mõelnud tudengid valisid hoopis Hollandi ülikoolid, kuna ingliskeelse kraadiõppe valik on seal lai.
“Seaduste punktid, mis käsitlevad keelevalikut kõrg- ja kutsehariduses, tuleb üle vaadata,” ütles haridusministeerium. Rohkem rõhku tuleb panna hollandi tudengitele hariduse ligipääsetavuse tagamisele.
Eestis on inglise keele soosimise taga asjaolu, et ülikoolid teenivad võõrtudengite pealt ning seda keelt peetakse aluseks, et Eestist lahkudes läbi lüüa. Suuresti aga on Eesti probleemiks riigi tasemel soositav eesti keele ja eestluse halvustamine ning alaväärseks pidamine, aga ka hoolimatus emakeele tuleviku suhtes ja lömitamine kõige lääneliku ees.