25.03.2018
Hollandi valimised
Kolmapäeval, 21. märtsil toimusid Hollandis kohalike omavalitsuste valimised.
Tegemist ei olnud kindlasti nii oluliste valimistega, kui aasta tagasi aset leidnud parlamendi alamkoja valimised, kuid annavad siiski huvitava ülevaate sellest, mis on Hollandi poliitmaastikul aasta jooksul muutunud.
Alamkoja valimiste järgselt kestsid koalitsiooniläbirääkimised ligi seitse kuud, misjärel moodustati Hollandis valitsus, mida asus juhtima Mark Rutte liberaalsest Vabaduse ja Demokraatia Rahvaparteist (VVD). Lisaks kuuluvad koalitsiooni veel Kristlikud Demokraadid (CDA), liberaalne D66 ning konservatiivne Kristlik Liit (CU). Valimistel teise tulemuse teinud Geert Wilders ja tema Vabaduspartei (PVV) jäeti möödunud aastal koalitsioonikõnelusest kõrvale.
Nii nagu Eestis, on ka Hollandis kohalike valimiste puhul olukord, kus kõik parteid ei ole oma nimekirjadega väljas igal pool ning alati osaleb ka palju kohalikke väikeparteisid. Ja nii nagu olid Eestis viimastel kohalike omavalitsuste valimistel edukad valimisliidud, olid ka Hollandis seekord kõige edukamad just kohalikud väikeparteid.
Parlamendi alamkojas esindatud parteide puhul sai suure kaotuse osaliseks Hollandi tööpartei (PvdA), mis põrus tegelikult juba aasta tagasi alamkoja valimistel. Samuti kaotas kohti Sotsialistlik partei SP. Suurtes linnades kaotasid sotsiaaldemokraadid seega mõnel pool lausa üle poole senistest kohtadest. Samas oli aga väga edukas vasakpoolne partei GroenLinks, ehk rohelised, kes olid edukad just suuremates linnades ja said valimisvõidu näiteks nii Amsterdamis kui ka Utrechtis. GroenLinks tegi ilma juba alamkoja valimistel, saades siis 14 kohta.
Suurtes linnades kaotas kohti veel ka D66 – Amsterdamis 14 koha asemel 8, Utrechtis 13 asemel 10 kohta. VVD ja CDA võivad oma tulemustega rahul olla. VVD sai valimisvõidu 41-s omavalitsuses ja CDA 64-s.
Wildersi ja PVV tulemusi võib pidada keskmiseks. PVV oli oma nimekirjaga väljas 30 omavalitsuses. Seda on tunduvalt rohkem, kui eelmistel kordadel, samas loodeti esialgu tulla välja 60 omavalitsuses. See aga ei õnnestunud. Kõigis kolmekümnes omavalitsuses saadi küll sisse, kuid mitte suurelt. Rotterdamis tehti tubli kampaania, kuid kohti saadi vaid 2. Haagis, kus osaleti ka eelmistel kohalikel valimistel, kaotas PVV kohti, samuti Almeres. Väiksemates kohtades saadi siiski mitmel pool rohkem hääli ja kuna maal ei valitse Wildersi ja PVV suhtes nii paanilist vastuseisu nagu suuremates linnades, on PVV osalemine erinevates koalitsioonides täiesti võimalik.
Kõnekas on aga fakt, et Hollandi türklaste partei DENK, mis sai eelmise aasta parlamendi alamkoja valimistel 3 kohta, kogus nüüd Rotterdamis 8,8% häältest (4 kohta) ja Utrechtis kolm kohta, mis on rohkem kui PVV-l. Kokku sai DENK sisse kolmeteistkümnes omavalitsuses.
Hollandi poliitika uustulnuk, euroskeptiline ja immigratsioonivastane Foorum voor Democratie (FvD) tegi seekord kaasa vaid Amsterdamis ja esialgsete tulemuste põhjal õnnestus neil saada 2 kohta. Tulemus ei ole tingimata halb, ehkki nad ise lootsid enamat. Möödunud aastal parlamendi alamkoja valimistee eel end paari kuuga üles töötanud ja kohe kahe kohaga alamkotta saanud partei on aga viimaste arvamusküsitluste kohaselt tõusnud erakondade populaarsuselt kolmandale kohale, seda Rutte VVD ja liberaalide D66 järel. FvD on võtnud ilmselt üle väga paljud Wildersi valijad, sest PVV, mis oli veel eelmisel aastal populaarsuselt teine partei, on nüüd langenud kaheksandaks.
Kohalike omavalitsuste valimistulemused näitavad selgelt suurlinnade ja väiksemate kohtade vahelist erinevust. Vasakliberaalne GroenLinks oli populaarne just suurtes linnades, samuti türklaste partei DENK. Väiksemates kohtades eelistati kohalikke väikeparteisid ja näiteks PVV kaasamine koalitsiooni on väljaspool suuri linnu täiesti reaalne.
Triin van Doorslaer